Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 12. november 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Kui mind 2015. aastal ministriks nimetati, siis oli sigade aafrika katk juba ukse taga ning piimahinnad oli maailmaturul väga madalad. Osad väiketalunikud said ainult 0,15 - 0,17 eurot toorpiima kilo eest ning keskmine kõikus 0,20 euro ümber. See oli märk sellest, et korraga realiseerusid Vene kriisi, Euroopa piimakvootide kadumise ning sigade aafrika katku riskid. See oli paljudele raske aeg, mis hiljem osa põllumehi ka Toompeale ajas. Augusti esimeseks nädalaks oli kodusigade nakatumine juba üheksas farmis, mille tõttu tekkisid kaubanduspiirangud. 2015. aasta augustis olin meedias peaministrist enam mainitud valitsuse liige, mida tavaliselt ei juhtu. See vaid kinnitas kriisi intensiivsust ning puhkusest võis vaid unistada,“ meenutas keerulisi aegu Kruuse. „Seakasvatussektoris langesid kokkuostuhinnad mingil hetkel kohati 0,6 euroni kilogrammi eest. Taudistunud farmidele hakati hukatud sigade eest maksma kompensatsiooni ning disainiti erinevaid meetmeid kriisi leevendamiseks ning farmide bioohutusnõuete tugevdamiseks. Olen tänulik ka jahimeestele, kes mõistsid vajadust piirata metssigade hulka metsas, et katku võimalik levik oleks minimaalne. Kõikide koostöö viis selleni, et tänavu ei ole olnud ühtegi kodusigade nakatumise juhtu.“

Kruuse rõhutas, et kõige selle valguses oli oluline läbirääkida Euroopa Komisjoniga, et saada kriisiabi, mille lisanduks veel siseriiklik osa. „Kohtumised põllumeestega olid igapäevane nähtus. Tänu heale koostööle nii naabritega, Maaeluministeeriumi kolleegidega, kui ka diplomaatilise korpusega, saime kaks väga head erakorralise abi paketti, kus piimaveise- ja seakasvatussektorile maksti välja 1,5 aasta jooksul ligi 30 miljonit eurot, mis  rahaliselt on  võrreldav tänase valitsuse poolt makstava üleminekutoetusega. Lisaks kehtestati uued seotud toetused aastani 2020 - 100 pealistele piimaveise karjadele 200 eurot lehma kohta ning sealt edasi kuni 400 lehmaga karjadele 100 eurot lehma kohta. Lisaks kriisile, pidime tegelema ka eksporturgude avamisega. Kõige tihedamalt sai käidud Hiinas, kus usalduse võitmine ei ole lihtne, aga me võitsime. Koostööst ettevõtjatega tekkis VTA juhtimisel töörühm, et harmoniseerida toiduohutusalased nõuded esmalt nendes riikides, kus ettevõtjate huvi oli kõige suurem. Õnneks oli kriisiajal ka positiivsemaid asju- avatud talude päevad ja huvi selle vastu pakub tänaseni elamusi. Sõbralikud kohtumised maainimestega jäävad veel pikaks ajaks südamesse.“

Urmas Kruuse ametiaja viimane reis oli Vietnamisse, kus sai allkirjastatud piimapulbri protokoll. „Kui saabusin 2016. aasta 23. novembril Vietnamist Eestisse, Tallinna lennujaama, siis maandumisel olin veel minister, aga kohvrit välja võttes olin juba riigikogu liige, sest vahepael oli valitsust juba umbusaldatud. Kolleegid kinkisid mulle pildiseeria “Oli vast sõit!“. Nad teavad, kui raske see oli. Tänud neile pühendumise eest,“ tänas Kruuse kolleege mõistmise eest.

See sõit lõppes õnnelikult ning selle tõestuseks olgu 2016. aasta põllumeheks valitud Lembit Paali sõnad: „Kriis on lõppenud. Piima kokkuostuhind on jälle selline, et sellega kannatab elada“.