Käbeda astumisega tšempion

Krone BiG X 630
Krone BiG X 630

Krone BiG X 630 valiti kaks aastat tagasi aasta liikurhekseldiks, ja et nüüd on üks selline ka Põlvamaal toimetamas, näis üsna loomulik minna vaatama, kuidas tšempion väikese laulurahva maal hakkama saab ja kas uuel masinal on töö käigus avaldunud ka mõned lastehaigused.

Moodsa põllutehnika puhul on masinate ühiseks nimetajaks efektiivsus, mida võib maakeeli nimetada ka (töö)kiiruseks. Esimese vihje sellele saan juba siis, kui helistan loo peategelast roolivale Janari Raudsepale, et uurida, millise põllulapi peal parajasti ringe tehakse. Olen paberi ja pastakaga telefoni veeres valmis tavapärasteks suunisteks stiilis „Kollane maja, murdunud puu, suur kivi, must koer jne“, ent kodanik Raudsepp lubab saata mulle Google Maps-i koordinaadid ja kümme sekundit pärast kõne lõppemist – jah, ma ei tee nalja – on need mul sõnumina telefonis olemas. Ole ainult mees, paki oma asjad kokku ja vea ennast kohale.

Moodsa põllutehnika puhul on masinate ühiseks nimetajaks efektiivsus.
Moodsa põllutehnika puhul on masinate ühiseks nimetajaks efektiivsus.

Põllulapp ise asub Otepää külje all Kanepi vallas ja seni, kuni me fotograafiga sinnapoole kulgeme, oleks ehk paslik rääkida ostuotsuse tagamaadest. Kõnealuse hekseldi omanik on Kaska-Luiga talu, kus tegeldakse piima tootmise ja tõuloomakasvatusega. Piimalehmi on talul 750 ja noorloomi pea teist sama palju. Säherdust sõraliste hulka arvestades on loomulik, et arvestatav osa ettevõtte energiast kulub taimekasvatuse ja sööda varumise peale. Talu esindaja Marek Kruusla sõnul tegelevad neil sööda kasvatamise ja varumisega üheksa inimest ning silo tegemise ajal on sellega hõivatud kuus traktorit ja üks frontaallaadur, mida hoiab kõiki liikumises värskelt soetatud liikurhekseldi ehk silokombain.

Aga mispärast just selline masin?

Varem kasutati selles talus silo varumiseks Pöttingeri kogurhaagiseid, ent need vajasid vanuse tõttu väljavahetamist ja nii oli Kruusla sõnul eelmisel aastal valida kaks teed. „Kas soetada uued kärud ja jätkata sarnase jõudlusega, või uuendada tehnoloogiat ja minna üle hekseldipõhisele söödavarumisele,“ selgitab Kruusla. „Ennekõike vajasime suuremat tootlikkust, sest elu näitas, et olemasolevas ajaaknas ei suutnud me enam piisavalt kiiresti tegutseda, et tagada kogu kogutava silokoguse kõrgeim kvaliteet.“ Seepärast otsustatigi soetada liikurhekseldi ja esmalt otsiti pruugitud masinaid, ent lühikese ajaga sai selgeks, et ostmisväärset liigub vähe ning enam kui viie aasta vanust hekseldit ei julgetud seisakute hirmus soetada.

Nii jäid sõelale vaid uued masinad. Esmalt uuriti teiste talunike käest, kes mida kasutab ja mispärast nad seda teevad ning seejärel käidi Hannoveri messil, et võrrelda saadaolevat tehnikat. Marek Kruusla sõnul hakkasid neile info korjamise käigus aina enam meeldima Krone lahendused, nagu näiteks see, et hekseldi trumli põhi on liikuv, ehk võimalikud võõrkehad tekitavad sellele vähem kahju. „Rusikasuurune kivi käib masinast niimoodi läbi, et see ei kõssagi. Veel meeldisid meile kolme poldiga kinnituvad terad, kliirensi muutmise võimalus ning hekseldi kiire ümberseadistamine, sest üleminek rohusilolt maisi silole ja vastupidi käib vähem kui kümne minutiga, millest suurema osa võtab heedri vahetamine,“ tõi Kruusla välja Krone lahenduse eeliseid.

Mis, kas tõesti nii kiiresti?

Esimene ei jää teiseta ja järgmine vihje kiirusele – nüüd juba reaalsele töökiirusele – antakse meile otseülekandes põllu serval, mis paneb fotograafi noore sälu kombel karglema. Asi on selles, et sätime end vastavalt suunistele ja päikese asukohale fotode püüdmiseks paika, ent mürinat kuuldes otsustab piltnik ühtäkki siiski aparaadil objektiivi vahetada ja selle kümne meetri kaugusel olevast autost ära tuua. Aega selleks näikse olevat, sest kombain on veel enam kui saja meetri kaugusel. Ent tagasi tuleb tal joosta, sest korraga on „tšempion“ kohal ja napi minuti eest „londi“ alla sikutatud Pöttingeri 15-tonni mahutav kogurkäru helerohelist haljasmassi triiki täis.

Mis polegi ehk nii imekspandav, sest peategelase kabiinist maha astuva Janari Raudsepa sõnul jääb hekseldi reaalne töökiirus rohumaadel vahemikku 15-18 km/h ega jää sellest arvestatavalt maha maisipõllulgi. See on tähelepanuväärne juba üksi seepärast, et antud põllule on mais külvatud tiheda, vaid poolemeetrise reavahega ning kaheksa rea tarvis rihitud heedril ja hekseldil tuleb toime tulla kaheteistkümne rea pealt kogutava haljasmassiga. Raudsepa sõnul on see võimalik ainult tänu kuue rohuvaltsi väga heale tööle, mis töötlevad kogutava materjali sedavõrd ühtlaseks massiks, et see ei kujuta endast „ainult kuuesajajõulisele“ masinale nimetamisväärset takistust ja käib trumlist kähku läbi.

Kuidas, kui palju?

Jah, te lugesite õieti. Uuritaval masinal on võimsaim selles keres pakutav jõuallikas: 15,6-liitrise töömahuga kuuesilindrilise turbodiisli võimsus on hoorattalt mõõtes 460 kW/626 hj. Ülekandekadusid maha arvestades jääb sellest töötegemiseks alles 438 kW/596 hj, lühiajaliselt aga võib mootor arendada isegi 478 kW/650 hj. Sarnasel põllul töötades kogutakse haljasmassi 60-65 t/h ning masina kütusekulu jääb vahemikku 22-24 l/h. Hekseldi mootor käib vaikselt ja seda kannustav mees kiidab masina seadevõimalusi. Nii saab näiteks määrata, et kui mootori koormuseks on 105%, siis katkestatakse automaatselt koguri töö, et vältida hekseldi ummistumist, mille lahtikiskumine olevat üks „nüri töö“. Selle hekseldi juures ei olevat ta viimast veel proovinud.

Meeldimiste suunas edasi minnes saab kiita veel keskmäärimissüsteem, mis vastutab vastavalt operaatori valitud välpadele seitsmekümne kaheksa punkti eest. Kasutaja ülesandeks jääb vaid nelja nipli määrimine iga 500 töötunni tagant pluss hekseldi suruõhuga puhastamine. Viimane olevat lihtne, sest õhuväljavõtteid on ümber masina neli ja ligipääsetavus olulistele sõlmedele väga hea, mis polevat ligilähedanegi vanema mudeli või konkurentide poolt pakutavaga. Lisaks toob Raudsepp positiivsena välja sellegi, et hulga funktsioonide juhtimine on välja toodud vasaku esiratta kõrvale, mistõttu ei pea kasvõi teritamise alustamiseks kohe kabiini vudima.

Janari Raudsepa sõnul jääb hekseldi reaalne töökiirus rohumaadel vahemikku 15-18 km/h ega jää sellest arvestatavalt maha maisipõllulgi.
Janari Raudsepa sõnul jääb hekseldi reaalne töökiirus rohumaadel vahemikku 15-...

Kas midagi võiks olla teisiti?

Pisikese pausi järel arvab Janari Raudsepp, et nn londil ehk paiskuril võiks olla veel nn Auto Fill-seadistus, et masin jälgiks haagise täituvust ise – tootja on lubanud selle funktsiooni lisada veel käesoleval aastal – ja et kabiini aknad võiksid olla varustatud kardinatega (esiaknal olevat see liialt kitsas ja ülejäänutel puuduvat need sootuks). Siis oleme aga jälle positiivse juures tagasi ja uskmatutele näidatakse ette, mismoodi liikurhekseldi muudetava kõrgusega tagaosa niidukõrguse või kasvõi masina õlivahetuse kasutajale kergemaks teeb: „Masina tagaosa on hüdraulika vahendusel tõstetav/langetatav, lased tagaosa alumisse asendisse ja võid inimese kombel mutreid keerata.“

Meie külaskäigu ajaks on masina kontol kolm niidet rohusilo, iga niide umbes 900 h ja et käimas on maisi peenestamine nii talu enda põldudel kui ka teenusepakkuja rollis, sestap uurime sedagi, kuidas on masin end sinnamaani ülal pidanud. Janari Raudsepp näitab küsimuse peale üht nurgast mõranenud katmikupaneeli – uus olevat garantii korras juba teel. Alguses olevat veidi tembutanud veel keskmäärimissüsteem ning vahetatud on ka konservandipump, ent Oilseedsi kohta jagub tal vaid kiidusõnu. „Alguses ei olnud nad ehk ülearu entusiastlikud, aga siis tegin korra karu häält ja nüüd on nad vajadusel tunni ajaga põllul. Väiksemate probleemide korral lubatakse mind telefoni teel juhendades teha aeg-ajalt isegi selliseid liigutusi, mis on lubatud vaid nende tehnikutele.“

Täname, korjame oma padajanni kokku ja lubame Raudsepa tööjärjele tagasi. Lahkuvale masinale järgi vaadates hakkame isegi uskuma töömehe juttu, kuidas tema masin samal põllulapil töötades suuremale/võimsamale liikurhekseldile Krone BiG X 1100 töökiiruse osas silmad pähe tegi. Tõepoolest käbejalgne tšempion!

Kaido Soorsk

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised