Põllumeestele kujuneb loomade söötmine eeloleval talvel keerukaks ülesandeks

Aastas toodab Baltic Agro keskeltläbi 90 000 sööta nii piimaveistele, lihaveistele, sigadele, karusloomadele, kitsedele, lammastele kui ka kanadele
Aastas toodab Baltic Agro keskeltläbi 90 000 sööta nii piimaveistele,...

Põllumeestel seisab enne talve ees hoolikas kalkulatsioon, kuidas loomakarjad üle talve ära toita, sest suvine kuumus ja kuivus põhjustas suures osas Eestis rohusööda ja söödavilja ikalduse. Baltic Agro loomakasvatuse konsultant Olav Kärt soovitab sel talvel erakorraliste vahenditena kasutada koresöödana teraviljapõhku ning võimalusel maisisilo.

“Kui veisekasvatuse suureks eeliseks oleme harjunud pidama meie mõõdukat kliimat ja soodsaid tingimusi rohttaimede kasvuks, siis käesoleval aastal on kõik teisiti, mistõttu mitmed piimakarjade omanikud pidanud pead murdma, kuidas veised üle talve ära toita,” selgitas Kärt.

“Paljudes kohtades õnnestus augusti alguseks varuda rohusööta vaid kolmandik kogu vajadusest ning põuakahjustused olnud niivõrd suured, et pikk ja vihmane sügis suutis vaid osaliselt probleeme leevendada. Kergemaks kujuneb eelolev talv nendele loomakasvatajatele, kes kasvatasid maisi siloks. Lisaks ikaldus sellel aastal ka meie traditsiooniline söödavili oder,” lisas loomakasvatuse ekspert.

Kärdi arvates saab sellel talvel olema paljudele üheks oluliseks koresöödaks talinisu põhk, mis ikalduse tõttu tänavu põldudelt ära koristati ja korralikult ladustati, et seda talvel söödaks kasutada.

“Odra kõrs jäi niivõrd lühikeseks, et selle kogumine oli enamasti võimatu, kuid nisupõhk on alati hea lisand lüpsilehmade segasöödas, eriti maisisilo sisaldavates ratsioonides, kuna see suurendab piima rasvasisaldust,” selgitas Kärt. “Lisaks soovitan kasutada söödameistri teenuseid, et traditsioonilise sööda vähesuse tõttu mitte eksperimenteerida ja tagada loomadele õige koostisega segusööt.”

Oder on olnud meie traditsiooniline söödavili, kuid seda saab edukalt teiste teraviljadega asendada, olgu selleks mais, nisu, rukis või tritikale. Nimetatud teraviljade söötmisel on küll teatud piirangud, mida peab teadma, kuid nende söödaväärtus on reeglina odra omast suurem. Seda tuleks söötmisplaanide koostamisel arvestada.

Viljandimaal loomakasvatusega tegeleva Parduse talu juhataja Heli Malõh on söödameistri teenuseid kasutanud juba aastaid ning nendib, et see lihtsustab põllumehe elu loomade söötmisel tuntavalt.

“Vanasti tegime sööta oma viljast ise, aga kui loomi tuli juurde, siis muutus see raskeks. Ise sööda valmistamine nõuab tööjõudu, masinad vajavad hooldust ning see on kõik nii rahaline kui ka ajakulu,” selgitas Malõh. “Söödameistri teenuse puhul kasutame oma vilja ning paneme ratsiooni ise kokku, aga mobiilne veski teeb segu küüni all valmis ning puhub punkrisse – teenus võimaldab meil lausa kaht erinevat sorti sööta tellida.”

Baltic Agro söödameistri tootejuhi Jarmo Randmaa sõnul tõi ettevõte sel sügisel lisaks olemasolevale kolmele mobiilsele söödaveskile turule veel neljandagi, et sel talvel mugavalt kõik põllumehed ära teenindada.

“Uue söödameistri turuletulek on loomakasvatajatele usaldusväärne ja tellimustest kinnipidav lisajõud, mis käib korra nädala või paari jooksul farmis jahvatamas ning klient teab ja näeb kohapeal, milliseid tooraineid ta oma loomadele ratsiooni paneb,” selgitas Randmaa. “Valmissööt on alati värske ja kvaliteetne.”

Põlvamaa ettevõtte Krootuse Agro AS loomakasvatusjuht Imbi Pokbinder lisab, et söödameistri teenust kasutada on lisaks mugavusele tihti ka rahaliselt mõistlikum kui ise sööda valmistamisega tegeleda. 
“Söödameistri teenust on mugavam ja odavam kui ise sööta valmistada. Varem meil oli endal veski olemas, aga mobiilset veskit tellida on soodsam nii ajaliselt kui ka rahaliselt,” selgitas Pokbinder. “Ratsiooni paneme ise kokku ning söödameister segab komponendid täpselt ära, seega saame kätte ühtlaselt hea kvaliteediga toote.”

Söödameistrite tööpiirkond on kogu Eesti ning teenus sobib nii suurtootjale kui ka väikeloomakasvatajale. Aastas toodab Baltic Agro keskeltläbi 90 000 sööta nii piimaveistele, lihaveistele, sigadele, karusloomadele, kitsedele, lammastele kui ka kanadele.

 

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised