Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 29. november 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Trigon Dairy Farming Estoniale kuuluvad kolm piimafarmi: Väätsa, Kaiu ja Kärla, mida ettevõtte tegevjuht Margus Muld ühiselt juhib. Ta selgitab, et enim mõjutas Väätsa Agro häid majandustulemusi piima õiglane hind 2017. aastal. Sellele eelnesid kaks ülikeerulist aastat: 2015 ja 2016, kus piimahinna drastiline langus mõjutas kõiki piimakarja kasvatajaid.

2015. aastal langes piima hind tonni eest 236 ja 2016. aastal 231 euroni. Võrdluseks, et 2017. aastal maksis tonn toorpiima 330 eurot. „Aastad on üsna heitlikud olnud, oleme vaadanud, et meie valulävi jookseb 27-28 eurosendi piirimail kilogrammi kohta. Täna on hind juba kuus protsenti madalam, kui eelmisel aastal,“ kommenteerib Muld hindade kõikumist.

Äripäeva Põllumajandus­tootjate TOP: õiglane piimahind tõi head tulemused

Pae Farmer kõiki mune ühes korvis ei hoia

Koostöö tooks tootjale paremad piimahinnad

Tema sõnul annab 316 eurot tonnist veel kasumlikkust ning ollakse tööde ja tegemistega kasumis. Kuigi kütuse- ja elektrihindade tõusu ning tööjõukulude kasvu vaadates saab ennustada, et hindade edaspidine kallinemine tuleb siiski põllumehe arvelt. Muld ei näe, et piima kokkuostuhind sellega samas tempos tõuseks. „Eks need hindade kallinemised toimuvad meie kasumlikkuse arvelt. Täna võin ma siin istuda ja rääkida kui Äripäeva põllumajandustootjate TOPi üks liidritest, aga aastatel 2015 ja 2016 teenisime üsna suurt miinust. Toona me isegi arutasime mitu korda võimalikke tegevusstsenaariume, et kas teha kasvõi ajutiselt laudad lehmadest tühjaks, sest keegi ei teadnud kui pikalt see periood võib kesta,“ kirjeldab Muld keerulist aega. „Vene-Euroopa Liidu embargo mõjutas meid kõige otsesemalt, piima kokkuostu hind langus püstloodis alla. Kõik see lükkas tehtud investeeringute tasuvusajad mitu-mitu aastat edasi,“ lisab ta.. Plussiks loeb Väätsa Agro juht seda, et tol ajal käidi luubiga kõik kulud üle ja tehti palju muudatusi, et olla ökonoomsem. Kui 2017. aastal saadi õiglast piima hinda, võimaldas viimase üksikasjani timmitud masinavärk õigest kohast edasi minna.

Karmid õppetunnid

Muld toonitab, et toime tulla kõikuvate hindadega, mille tõuse ja langusi nemad mõjutada ei saa, tuleb ära õppida, kuidas sellel turul ellu jääda. Tegutseda nii, et tegevusriskid oleks paremini maandatud. Toetuste abil elamist pole Väätsal tehtud. „Oleme nii suur ettevõte, et meie käibes on toetuste osakaal marginaalne,“ selgitab ta. „Jagame riskid ära, et me ei sõltuks ühest ostjast. Täna läheb Väätsa Agro piim kahe erineva ostja kätte. Oleme piima kokkuostu lepinguid tehes jälginud, et need oleks tehtud võrdsetel alustel, et me ei väljuks kaotajatena,“ sõnas Muld.

11 miljonit lüpsilauta. „Ostsime ettevõtte saneerimise alt ära 2012. aastal ja lõpetasime saneerisime, kui tegime viimase väljamakse sama aasta detsembri lõpus,“ kirjeldab Muld Väätsa Agro ostmise aega. Ettevõtte kasumlikkuse nimel on nad sinna palju raha ja aega investeerinud. „Kui hakkasime tegutsema mõistsime kohe, et karja tervis pole hea, piimatoodang oli madal, loomakasvatuse hooned olid amortiseerunud ja inimeste arv oli liiga suur - 140,“ loetleb Muld toonast stardipositsiooni. Praegu töötab Väätsa Agros 95 inimest, töökohtade vähendamine on saadud loomakasvatuse osa ümberkujundamise arvelt.

Kohe järgmisel, 2013. aasta septembris, kui valmis olid projekt, saadud peale rahastamine, löödi kopp maasse ja 2014. aasta juulikuus läksid esimesed lehmad lauta. Lauda enda investeering koos sisutuse ja valla teedega läks maksma kokku 11 miljonit eurot.

Muld sõnab, et piimakriis algas 15. augustil ja pangast helistati paari nädala pärast ning küsiti, kas neil on võimalik ehitus külmutada. „Õnneks olime jõudnud lauda valmis saada, seejärel läksime 2aastasesse kriisi, aga tänu uuele laudale saime alles jätta need 2000 lehma, mida vanas laudas poleks saanud pidada,“ kirjeldab Muld neid kriitilisi sündmusi.. Igapäeva töö käib Väätsal koostöös Maaülikooli teadlastega ja töös kasutatakse kaasaegseid tehnoloogiaid. „Kasutame loomadele separeeritud sõnnikut allapanuks, olmeplokki kütame piimast võetud soojusega - see on meie innovatsioon. Söötmisratsioonide väljaarvutamisel teeme igapäevast koostööd teadlastega. Oleme käivitamas uut seadet, mis suudab udarapõletikku välja diagnoosida nii väga varajases staadiumis,“ räägib Muld.

Kaasaegne töökorraldus

Väätsal on 2000 lüpilehma ja neil on 80-kohaline lüpsikarusell, kus kahes vahetuses töötades suudavad kuus lüpsjat kõik lehmad kolm korda päevas ära lüpsta. „Eks ta ole lüpsjate jaoks sama mis liinitöö, see ei ole niivõrd füüsiliselt raske töö, vaid nõuab inimestelt pigem igapäevast pingutust ja kiirust,“ selgitab ta.

Eeskuju farmitööks on saadud laiast maailmast, külastades erinevaid lautasid, kuid enim peab Muld õppimiskohaks siiski Ameerikat. „ Meil, suurtel farmidel, on üks koht kus õppida – ikka Ameerikas, managementi, lauda ehitust, töökorraldust - kõike oleme sealt õppinud,“ kinnitab ta. „Püüame ise ka kokkuhoidlikumalt majandada ja aina rohkem läheb meile korda loodussäästev mõtteviis,“ lisab ta. Samas tõmbab Muld paralleeli Ameerikaga, kus keskkonnanõudmised on hulga väiksemad, aga piimamüügil ollakse ühtsel maailma turul. Ainult, et Eesti ettevõtted on teinud hulga rohkem keskkonnasäästlikke investeeringuid, teised riigid aga mitte. Siin võiks tema arvates olla toimiv riiklik regulatsioon, mis toetaks põllumeeste sellesuunalisi investeeringuid.

Ühistegevus silmapiiril. Piima kokkuostuhinna tugevad kõikumised on pannud põllumehed ühistulist tegutsemist kaaluma. Piimakarjakasvatajad on EPiima nime alt valmis tegutsema ja kui kõik plaanide järg sujub, asutakse PRIA toetusel kevadel ehitama uut ühistulist piimatööstust. Mahud, mida seal igapäevaselt ollakse valmis vastu võtma, on muljetavaldavad - tuhat tonni toorpiima päevas.

Muld kiidab ühistulist tegutsemist, kuid lisab, et neil on ka teisi, mitte nii positiivseid kogemusi ühistute vallas. Nad on enda lautadega olnud ühistus: Väätsa Agro, Kaiu LT ja Kärla omadega, viimane kuulub praegugi piimaühistusse. „Paljuski sõltub, kuidas ühistegevust tehakse. Samas on Väätsa Agrol nii suured mahud, me toodame 70 tonni piima päevas ja saame ka üksinda otse teha häid piima müügilepinguid,“ selgitab ta.

Väätsa farm: 2200 lüpsilehma ja 4000 hektarit maad

Kaiu farm: 650 lüpsilehma ja 1800 hektarit maad

Kärla farm: 650 lüpsilehma ja 1500 hektarit maad

Tulevikuplaanid on ambitsioonikad. Väätsa Agrol pole võimalik ehitustöödega seisma jääda, sest ettevõtte areng nõuab pidevat uute eesmärkide püstitamist ja elluviimist. „Hetkel käib kõige tihedam ehitustegevus praegu Kaiu farmis, kus alustasime farmi laiendust mai kuus ning tahame lõpetada detsembris. Kogu lauda maksumus on 3,5 miljonit eurot. Sinna saame praeguse 650 looma asemel tuua 1200 lüpsilehma,“ räägib Muld plaanidest. „Kasvatame vajaminevat noorkarja ise, sellel aastal müüsime Väätsa Agros 230 tiinet mullikat läbi Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu välismaale: Kasahstani, Tatarstani, Türki ja Valgevenesse,“ loetleb ta.

Tulevikuplaanid on silme ees - plaanis on ehitada Kaiu LT noorlooma laut ja Väätsa Agro laienemisega tuleb algust teha. Uus planeeritav laut mahutaks 500 lüpsilehma ja lisaks 500 noorlooma.

Nagu teistelgi piimakarjakasvatajatel on Margus Mulla juhitavates farmides tööl võõrtöölised - 6 ukrainlast Väätsal ja sama palju Kaius. Et kohalikke meelitada Väätsale tööle tulema ja paigale jääma, pakutakse lisaks palgale muid soodustusi ja tasuta ujumisvõimalust.

Juurdeehitusest rääkides täiendab Muld, et õnneks need laienemised ei nõua suurt töötajate juurde leidmist, luuakse kuni 4 uut töökohta.