Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 30. november 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Narva jõgi oli kunagi üks tuntumaid tuurajõgesid, kuid vahepeal on Atlandi tuur seal täielikult hävinud. Mis inimtegevuse järel laastatud, tuleb meil endil ka taastada,“ selgitas Eesti Loodushoiu Keskuse kalateadlane Meelis Tambets.

President Kersti Kaljulaid lisas: „Meie tegevusest jäävad jäljed ja nagu täna nägime, võivad need olla ka väga positiivsed. Tuurad on nüüd vees, aga peame edasi mõtlema ja tegutsema ka selles suunas, et siin Narva jõe koskedel ja kärestikel voolaks taas pidevalt vesi, mis pakub ka kaladele uuesti sobivaid kudemispaiku.“

Tuur on Läänemerest kadunud ennekõike jõgede paisutamise, reostamise ja ülepüügi tõttu. Läänemere piirkonna maad on võtnud nõuks oma tuurapopulatsioon taastada. Rahvusvaheline Läänemere tuura taastamise kava näeb ette tuurade asustamist selle liigi poolt varem elupaikadena kasutusel olnud jõgedesse, sealhulgas Narva jõkke.

Tuurade asustamise projekti veab Eestis Eesti Loodushoiu Keskus, kes on põhjalikult uurinud Narva jõe alamjooksu kui kalade elupaika ja selle sobivust tuura taasasustamiseks. Parandada tuleks kudemistingimusi praegu kuivana seisvas koskede ja kärestike jõelõigus.

Eesti Loodushoiu Keskus on tuurasid asustanud varemgi. 2013. aastal lasti jõkke kahesuviseid kalu ning 2018. aastal vastkoorunuid. Sel korral asustati 200 ligikaudu sajagrammist ühesuvist kala.

Eile asustatud tuurade mari pärineb kalalt, kes on 2,5 meetrit pikk ja 120 kg raske. Ka Narva jõkke asustatud kalad kasvavad kunagi sama suureks.

Tuura asustamise projekti toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.