Aasta muld 2019 on madalsoomuld

Aasta muld 2019 on madalsoomuld
Aasta muld 2019 on madalsoomuld

Täna Tartus toimuval konverentsil „IX Mullapäev“ tutvustas Merrit Shanskiy Eesti Mullateaduse Seltsist aasta mulda.

Aasta Mulda on valitud aastast 2014 ja selle valivad Eesti Mullateaduse Seltsi liikmed.

„2014. aastal sai aasta mullaks valitud Eesti üks viljakamaid muldi, mis on leostunud muld. Aastal 2015 oli aasta mullaks paepealne muld, 2016 rabamuld, 2017 leedemuld ja 2018 näivleetunud muld,“ rääkis Shanskiy. „Selle aasta mulda saab iseloomustada kahe sõnaga – märg ja õrn. 2019. aasta Aasta Mulla tiitli pälvis madalsoomuld, mis on väljakujunenud liigniisketel põhjaveetoitelistel madalamatel aladel, kus turbakihi tüsedus on vähemalt 30 cm ning muld on toitaineterikas.“

Madalsoomuld on Eestis laialt levinud, on ju Eesti üks märjemaid paiku maailmas – meie riigi pinnast on 22% kaetud madalsoode ja rabadega. Tüüpilised madalsoomullad moodustavad ligi 14% Eesti muldadest ja 59% turvasmuldadest.

Shanskiy lisas, et kui vaadata asja globaalselt, siis turvasmuldi on 197st riigist 175s ja nad on piirkonniti väga eriilmelised.

Madalsoomuldi oli varasemalt rohkem, aga kuivendamine ja põllumajanduslik tegevus on nende osakaalu vähendanud. Madalsoomuldade kaitsmise eest makstakse ka põllumehele toetust, just nendele maadele, mis on põllumajanduskasutuses ja just seetõttu, et need ei kaoks ega häviks. Madalsoomullaga põld sobib hästi pikaajaliseks kultuurrohumaaks.

 

Madalsoomuld
Madalsoomuld

Madalsoomullad tekivad turvastunud muldade edasisel soostumisel või siis veekogude põhjast kinnikasvamisel. On nii põhjaveelise ja üleujutusvee toitumisega ja toitaineterikkad mullad. Turvas on moodustunud peamiselt roht- ja puittaimede ja lehtsammalde jäänustest.

„Lammi-madalsoomuldade arengut mõjutavad perioodilised üleujutused ehk jõgede, järvede tulvaveed. Looduslikel aladel on madalsoomuld märg, kus hapniku puuduse tõttu on pärsitud orgaanilise aine lagundajate elutegevus. Ja aasta-aastalt ladestub mulla pinnale poollagunenud orgaanilist ainet juurde. Ranniku madalsoomuldade arengut mõjutab siis merevee üleujutus ja setete kuhjumine,“ selgitas Shanskiy. „Turbakihi alusel jaotatakse mullad kas väga õhukeseks, õhukeseks või sügavaks. Viimase puhul on siis turbakihi paksus üle 100 cm."

 

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised