Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 12. detsember 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eksperdid plaanivad riigimaadel kaardistada mitu tuhat hektarit vääriselupaiku

Vääriselupaik laialehelises metsas
Foto: Triin Leetmaa
Eesti Looduseuurijate Selts asus tänavu sügisel Eesti metsades vääriselupaiku kaardistama. Eksperdid plaanivad laialdase inventuuri käigus üles leida ja registreerida mitu tuhat hektarit vääriselupaiku üle Eesti, esimeste kuudega on riigimetsas kaardistatud ligi 300 hektarit kõrge loodusväärtusega alasid.

Vääriselupaigad (VEP) on keskmiselt mõne hektari suurused veel säilinud vanade loodusmetsade tükid, mis on koduks mitmetele haruldastele või ohustatud liikidele - sestap vajavad need alad kaitset. Eestis inventeeriti viimati VEPe süstemaatiliselt aastatel 1999-2002.

Asjatundjate hinnangul leiti toonase inventuuri käigus vaid kuni 50% olemasolevatest VEPidest, kuid ülejäänud jäid registreerimata ning vahepeal toimunud raietest puutumata alad on seni veel kaitseta.

“Eesti metsades on peidus veel tuhandeid hektareid kõrge kaitseväärtusega vana loodusmetsa kilde, mis aitavad meie metsade elurikkust hoida. Kuna need alad asuvad sageli nn raieküpsetes metsades, siis raiesurve nendele aladele on suur - kogemus näitab, et iga aastaga jääb selliseid kohti üha vähemaks,” rääkis vääriselupaikade inventuuri projektijuht Renno Nellis.

“Kuna riik ei ole hoolimata korduvatest keskkonnaühenduste ja ekspertide palvetest näidanud initsiatiivi vääriselupaiku laialdasemalt inventeerida, tulime sel teemal riigile appi,” selgitas Nellis.

Riigimaadel on keskkonnaregistrisse kantud vääriselupaigad lähtuvalt keskkonnaministri määrusest ja FSC sertifikaadi põhimõtetest automaatselt kaitstud. Eramaadel on VEPide kaitse vabatahtlik, maaomanikud saavad riigiga sõlmida nende alade kaitseks tasustatud lepingu. Käesolev vääriselupaikade inventuur keskendub riigimaadele, kus on ka kõige rohkem vääriselupaiku säilinud.

Inventuuri viivad Eesti Looduseuurijate Seltsi eestvedamisel läbi vääriselupaikade määramise tunnistust omavad spetsialistid. Vastavalt vääriselupaikade määrusele kontrollivad andmeid Keskkonnaameti spetsialistid, kes edastavad need Keskkonnaagentuurile registrisse kandmiseks. Projekti raames on plaanis koolitada juurde spetsialiste, kel oleks pädevus vääriselupaiku määrata, et tagada vääriselupaikade registreerimise pikaajaline jätkusuutlikkus. Aastatel 2018-2020 läbiviidavat vääriselupaikade inventuuri projekti toetab Baltic Sea Conservation Foundation.

Loe lisaks: Piirangud, millest metsaomanik midagi ei tea

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960