Eesti ulukitest läbi jahimehe pilgu

Jahindus on enam kui vaid küttimine.
Jahindus on enam kui vaid küttimine.

Novembris toimunud Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja Lihafoorumil rääkis Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts sellest, milline on Eesti ulukite ja kiskjate olukord meie metsades jahimehe vaatevinklist vaadatuna.

Kindel on see, et jahimehed suhtuvad nii loomadesse kui loodusesse hästi ja hoolivalt. „Jahindus on looduskaitse praktiline osa – me kaitseme loodust ja loodusrikkust arvestades bioloogilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid aspekte,“ sõnas Korts ja lisas, et jahimehe pilk ulukitele ei ole vaid pilk läbi optika, vaid see on palju laiem.

Ta möönas, et jahimeestel on veel palju tööd selles osas teha, sest üldsus teab jahindusest vaid seda, et tegu on küttimisega. „Üldine arvamus on selline, et me vaid kütime. Aga me haldame ka ulukifondi, mille majandamine on seotud paljude osapooltega, ka konfliktidega nii maaomanike, kui jahilubade korraldamisel,“ selgitas Korts.

Eesti metsades oli 2017/18 aastal suurulukitest kõige enam metskitsi, keda loendati 60000 isendit, kütiti neist aga 15800. Põtru oli selsamal jahihooajal 11400 ja 7337 neist kütiti ning punahirvede arvukus oli 3400 ning kütiti neid 1915. Kokku kütiti neid suurulukeid 25052 isendit, jahindusnõukogudes aga oli kokku lepitud suurem arv - 30 000. 

Kõige enam jõudis jahimeeste käest tarbijani esmatöödeldud põdraliha, seda üle 1,1 miljoni kilo. Metskitseliha saadi üle 216 tuhande kilo ja puhahirveliha 162 tuhat kilo. Laias laastus saab öelda, et poole sellest tarbivad jahimehed ise, teine osa läheb kokkuostjatele.

Seakatk tõi laiemad kahjud arvatust. Sigade Aafrika katk on mõjutanud juba paaril aastal metssigade küttimist. „Metssigu kütiti sel jahihooajal 7690, järgmisel hooajal planeerime miinimummahuks 5570 looma. Aga seda on vähe, sest tava-aastatel, enne seakatku levikut, küttisime me palju rohkem. 2014/2015 aastal näiteks 24909 ja selle järgneval jahiaastal üle 32000 looma. Meie ülesanne on hoida metssigade arv juurdekasvu piirides - 1 siga 1000 hektarile igas jahipiirkonnas. See võimaldab karja aastaga kahekordistada või veidi enam,“ rääkis Korts ja tõi välja veel ühe nüansi, mida seakatku levik kaasa tõi. „Seakatk viis meilt ka üle 2000 jahituristi. Nii kaotasid maapiirkonna ettevõtjad senised kliendid, näiteks jahi korraldajatele ja majutuse-toitlustuse pakkujatele mõjus katk igati äri pidurdavalt.“

Ka lisas ta, et Eesti on üks väheseid maid, kus jahiselts on aktiivselt võtnud oma õlule, ehk riigi käest ära, seakatkuga seotud asjaajamise, arvepidamise ja aruandluse. „Meie naabritel on see töö riigiametnike kanda.“

Tõnis Kortsi sõnul kütitakse Eesti metsades väikeulukitest kõige enam kopraid, hall- ja valgejänest ja mäkra.

Eesti metsade suurkiskjad on hundid, ilves ja karu. Uus tulija on ðaakal. „101 hunti ja 54 karu sai möödunud jahihooajal kütitud, ilvest aga ei ühtegi,“ loetles Korts. „Meie uueks probleemiks on saamas ðaakal, kelles näeme kodufaunale ohtu. Ðaakali kõrge arvukus viib alati alla metsloomade arvukuse, sest nad tegutsevad karjana. Et jahimehi, ametnikke ja üldsust teavitada selles kasvavas probleemis, siis on meil plaanis järgmisel aastal teha ðaakali teemadel konverents, kuhu kutsume esinema asju teadvad-tundvad spetsialistid välismaalt.“

Jahimehed on alati väga aupaklikult suhtunud ulukilihasse. „Oleme kasutanud toiduks ka neid ulukeid, keda tavapäraselt ei sööda – näiteks ilvest või mäkra. Ka on meie selts kaasa löönud mitmete kokaraamatute koostamisel, et ikka paraneks tarbimisharjumused ja inimeste teadlikkus, mida head ja erilist ulukilihast teha saab,“ ütles Korts.

Vaja toetust. Hetkel on jahimehe sõnul vaja toetusmeedet, mis aitaks rajada igasse jahiseltsi nõuetekohast esmatöötluskohta. „Meil on seltse, kellel on juba olemas korralik esmatöötlemise koht, aga on ka neid, kel asjad korrast ära ja oma jõududega asju korda teha ei suudeta. Nii, et seda meedet ootame pikki silmi ning loodame, et see avaneb järgmisel kevadel,“ sõnas ta ja rõhutas, et ulukiliha puhul on esmatöötluse kvaliteet määravaim tegur.

Jahimeeste esindaja sõnul on eestlaste huvi ulukiliha vastu suur. Kütitakse nii endale kui kogukonnale, aga mingil juhul ei saa ulukiliha pidada igapäevatoiduks, sest selle hind on liiga kallis. Tõnis Korts ütles, et kahjuks pole neil andmeid, mida ja kui palju jaekaubanduses ulukiliha müüakse, sest seda ei monitoorita, sest toorest ulukiliha poelettidelt naljalt ei leia. Küll on aga teada, et konservidest on enim saadaval hirve ja põdra konservid ja vorstitoodetest enam hirve ja põdra poolsuitsuvorste.

Küsimusele, miks Tõnis Korts on jahimees, vastas ta, et jahindus on suurepärane võimalus veeta oma vaba aega kvaliteetselt, õppida tundma loodust ja seal iseseisvalt hakkamasaamist ning õppida ja areneda koos elutervete ja normaalsete inimestega. „Loodus ja kaaskütid pakuvad piiramatult uusi ideid ja väljakutseid, tekib palju uusi tutvusi nii Eestis kui välismaal. Ka tagab looduses viibimine tugevama tervise ja seeläbi parema elukvaliteedi ning muidugi annab võimaluse katta ise oma laud kvaliteetse „õnneliku“ lihaga,“ vastas ta.

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised