Autorid: põllumajandus.ee, Põllumajandus.ee • 2. jaanuar 2019
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Põllumajanduse Äriplaan 2019: panga arvates on põllumees hea ärimees

Mihkel Nestor Põllumajanduse Äriplaanil
Foto: Hanna Marii Ilves
SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor ütles 28.11.2018 toimunud konverentsil „Põllumajanduse Äriplaan 2019“, et kui tahame teha tulevikuprognoose põllumajanduses ja majanduses tervikuna, on USA see maailmamajanduse majakas, kelle valguses tulevikutrende vaadata ja ennustada.

Nestor tõi välja, et järgmisel suvel täituks Ameerikas riigi senise ajaloo kõige pikema kestusega majanduskasvuperiood. „Tihti küsitakse analüütikutelt, et millal majandustsükkel pöördub. Samas

räägib analüütikute enamus majanduskasvu aeglustumisest – tsüklid tavaliselt nii ei lõppe. Hiljutise IMFi uuringu põhjal on aastatel 1992-2014 aset leidnud SKP langusest 63 riigis eelneval aastal ette ennustatud ja täitunud kriise ainult 5. Seega me ei suuda kriiside saabumist täpselt ette ennustada ja aeglasem kasv ei ole veel kriis. Võime öelda, et maailmamajandus on alustanud aeglustumist - iseasi kas sellest tuleb sujuv maandumine või kõvem prantsatus. Vaatamata ebakindlusele on endiselt peamine stsenaarium kerge majanduskasvu pidurdumine. Nii on tööhõive Ameerikas hakanud tõusma ja isegi palgad on tõusnud,“ selgitas Nestor.

Eesti majanduse väga suur sõltuvus ekspordist tähendab, et kõik mis toimub maailmas, jõuab ka siia. „Kodumaised riskid ei ole liialt suured, kuid ehitustempo aeglustub kindlasti. Eesti ettevõtja suurim mõttekoht on praegu, mis on ettevõtte konkurentsieelis, kui see ei ole enam hind,“ lisas ta.

Nestor tõdes, et viimased aastad ei ole Eesti põllumehele kerged olnud: 2016. aastal lisandväärtuse (kasum+palk) langus oli 45%. Kui numbrites vaadata, siis oli põllumajanduses 2016. aasta kasum kokku vaid 6 miljonit eurot. Võrdluseks saab välja tuua, et 2012. aastal oli see number üle 100 miljoni. Osatähtsus SKPs on kahanenud 2000-ndate alguse 3% juurest 1% piirimaile. Plusspoolelt saab öelda, et tööhõive on stabiliseerunud, töötuse määr on ~2,5% juures võrreldes kõigist tööga hõivatutest – ca 17 000 inimest. „Täna on meil madalam töötuse määr kogu Euroopas, samas palgakasv paneb ettevõtted keerulisse situatsiooni,“ rõhutas Nestor.

Samas on kasumlikkus Eestis langenud ja kasumite osatähtsus müügikäibes on selle sajandi madalaim (v.a. kriisiaeg). 2018. I poolaastal kasvas ettevõtlussektori müük 9%, kuid samal ajal vähenesid ka kasumid 9%. Nestor viskas õhku küsimuse, et kui senised ärimudelid ei tasu enam ära, siis mis tuleb asemele?

Piimatootmisel on tulevikku. Nestor osutas, et Eesti piimatoodangu väärindamisel näeb ta suurt arenguruumi. „2017. aastal eksportisime 213 000 tonni piima ja 18 000 tonni juustu. Selles valguses on palju põhjuseid, et oodata uue piimatööstuse valmimist,“ sõnas ta.

„Need kes suutsid oma piimakarja kriisi ajal säilitada, need on saanud head kasumit. Lihatootjad pole nii kasumlikud olnud,“ võrdles Nestor sektoreid.

Teraviljatootjaid mõjutab ilmastik. Kui varasemate aastate „probleem“ oli hea saagikus, siis 2018. aasta märksõnaks sai põud. „2017/18. aasta toodang oli 760 mln/t, 2018/19. aastal aga 728 mln/t. Õnneks on teravilja ja õlikultuuride müügihinnad kõrged - turg maksab head hinda, oleks ainult mida müüa,“ sõnas analüütik.

Pikaajalist arengut analüüsides rõhutas Nestor, et lähema 10 aasta jooksul ületab pakkumise kasv tarbimise kasvu, lisaks on regioonis tuntav Venemaa aina tugevnev konkurents.

Kui vaadata piimatootjate suurt pilti, on olukord soodne: nõudlus piimatoodete järele kasvab üle maailma. „Piimatootja tulevik näib helge, õnneks on pärast aasta alguse langust piima hind taas tõusuteel. 2014-2016. aasta kriis vähendas paljudes riikides piimakarja. Nüüd on pakkumine taas suurenemas, kuid põua tõttu kesine sööda kogumine võib piirata pakkumise kasvu,“ hoiatas ta.

„Põllumees on kõige parem ärimees ja me pangas suhtume nende tegemistesse suure respektiga,“ ütles Nestor lõpetuseks.

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960