Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Põllumajanduse Äriplaan 2019: vaja on otsida uusi eksportturgusid
Ministri sõnul on järgmise aasta põllumajanduse edule tänavu juba palju eeltööd ära tehtud, kuna rekordiliselt on sel aastal külvatud talivilja.
„Oleme üle elanud kaks erakordselt keerukat aastat, eelmisel aastal jäi veerand saagist põllule ja selle aasta põuane suvi vähendas tublisti saagikust,“ võttis minister varasema perioodi kokku.
Samas 2017. aasta põllumajanduse tegevusharu kogutoodang suurenes 18%, millesse panustas suurel määral tootetoetuste suurenemine 8,6 miljonist eurost 24,1 miljoni euroni ehk lausa 2,8 korda. Minister toonitas, et ettevõtjatulu suurenes pärast 2014. aastal alanud piimakriisi esimest korda, kasvades 1,8 miljonist eurost 2016. aastal 135,6 miljoni euroni 2017. aastal.
Kõige rohkem mõjutas suurenemist loomakasvatustoodang, mis moodustas majandusharu kogutoodangust 49%. Väärtuse suurenemist mõjutas ka oluliselt piimahinna 38%line tõus. Tasub mainida, et taimekasvatustoodang suurenes hoolimata ilmast.
„Piimalehmade produktiivsus kasvab – kuue kuuga toodeti lehma kohta 4660 kg piima, mis on kõrgeim esimese poolaasta näitaja Eestis,“ tunnustas minister farmide häid tulemusi.
Piima toodeti 2018. aasta esimesel poolaastal 405 000 tonni, mis on 3% enam kui eelmise aasta samal perioodil. Ka on loomade arv stabiliseerunud ja pöördunud kasvule: selle aasta 30. juuni seisuga oli piimalehmi umbes 1000, sigu 11 000 ja linde 253 000 võrra enam kui eelmisel aastal samal ajal.
„Kliimast olenevalt tuleb teha tarku otsuseid, näiteks maisi kasvatamine piimakarja söödana. Mis alati päästab põllumehi, on rukki kasvatus. Usun, et peatselt me õunu sisse ei pea ostma, sest meil on rajatud palju õunaaedu. Kliima muutused soosivad nende kasvatamist.“ tõi Tamm näiteid. „Kui vaatame, mis mahus me põllumajandustooteid ekspordime, siis on see üle 800 miljoni euro, samas impordime kordades rohkem. Siin on suur väljakutse, et neid arve rohkem tasakaalustada. Meil tuleb pöörata silmad uutele eksporditurgudele. Nii oleme riigi tasandil otsimas võimalus Hiina turgudele siseneda,“ lisas ta.
Tasub teada:
Eesti põllumajandust, maaelu ja kalandust toetatakse 2019. aastal kokku 349 miljoni euro ulatuses
Olulisema osa moodustavad järgmised toetused:
-Eesti Maaelu arengukava kaudu toetatakse sektorit sihtotstarbeliselt 153,5 mln euroga.
-Otsetoetused põllumajandustootjatele 144 mln eurot.
-Kalanduse rakenduskava kaudu toetatakse sektorit sihtotstarbeliselt 21,8 mln euroga.
-Riiklik üleminekutoetus põllumajandustootjatele 16,9 mln eurot.
-MAK 2019. a eelarve 153,5 mln eurot (sh Eesti kaasfinantseering 23,5 mln eurot).
-EMKF 2019. a eelarve 21,8 mln eurot (sh Eesti kaasfinantseering 4,9 mln eurot).
Otsetoetused põllumajandustootjatele aastatel 2014- 2020
Aastate lõikes jaguneb alljärgnevalt:
2014 – 110 018 000 eurot
2015 - 114 378 000 eurot
2016 - 114 562 000 eurot
2017 - 123 704 000 eurot
2018 - 133 935 000 eurot
2019 - 143 966 000 eurot
2020 - 169 366 000 eurot
Kokku 909 929 000 eurot
Maksimaalne võimalik summa üleminekutoetuse maksmiseks aastal 2020 on 15 342 500 eurot.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Lisatud Erki Uustalu ja Argo Kalda firmad.
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Lisatud Erki Uustalu ja Argo Kalda firmad.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele