Autorid: põllumajandus.ee, Põllumajandus.ee • 3. jaanuar 2019

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Õnneks on eksportturgudel ruumi ning Eestil on hea lähtepositsioon ja pikaajalise kogemusega mahetootjad. „Meil on kokku lepitud mahemajanduse programm, et tekitada võimalus, kus rõhk poleks ainuüksi mahetoodete ekspordil vaid, et suurendataks lisandväärtusega toodete eksporti,“ rõhutas Veidenberg.

„Näiteks Saaremaa Piimatööstus oleks valmis rohkem mahejuustu tootma, kui oleks piima millest seda teha. Samas on ka mahepiimatootjaid, kellel pole seda kuhugi pakkuda ja nii läheb piim tavapiima sisse ning ei toimu väärindamist,“ tõi Veidenberg näite.

Sektori suurimateks väljakutseteks peab Veidenberg tooraine kättesaadavust, töötlemise võimsust ja toimivat turustamist. Selleks peavad mahetootjatel olema toimivad kontaktid, nad peavad suutma tagada mahtusid ja tarnesagedust.

Kogu põllumajandusmaast on 2017. aastal Eestis mahemaa 20%. Euroopa Liidu esiviisik mahemaade osas oli 2016. aastal Austria 21,9%, Eesti 18,9%, Rootsi 18,0%, Itaalia 14,5% ja Läti 14,3%.

Pajumäe talus on piima töödeldud 1999 aastast. Talu toodete sortimendis on täna 70 erinevat toodet ja neid turustatakse Eestis suuremate poekettide ja mahekaupluste kaudu rohkem kui sajas müügikohas. Pajumäe talu kasutuses on 400 hektarit maad, kus toodetakse sööta oma loomadele, aga ka maheteravilja müügiks.

Tänavu avati talu uus meierei, mis võimaldab töödelda 3000 liitrit piima päevas ja toota sellest juba klientidelt tunnustuse saanud tooteid - jogurtid, kohupiimakreemid, keefir, või, ghee, koor ja juust. Lisandunud tootmisvõimsus võimaldab toota senisest rohkem juustu ja minna sellega välisturgudele. Uus meierei tõi kaasa ka uue ja mugava pakendid kohupiimakreemidele.

Uus meierei on ka energiasäästlik. Meierei energiatarbe katmiseks on ehitatud 54 kW võimsusega päikeseenergiajaam. Paneelidest tekkiv elektrienergia katab ära suures osas jahutusseadmete vajaduse, millest tekkiv jääksoojus kütab ruume ja tarbevett. Tootmisprotsesse aitavad juhtida  kaasaegsed "targad seadmed", kus inimest aitab arvuti. Piima soojendamiseks kasutatakse kuuma auru ja jahutamiseks jäävett, mis tagavad protsesside kiiruse ja seeläbi veelgi kvaliteetsema lõpptoote.

Investeeringu suurus on 1,1 miljonit eurot. Uue töötlemishoone rajamist ja töötlemisseadmete ostu toetas 45% ulatuses PRIA, rahastamisel aitasid kaasa Maaelu Edendamise Sihtasutus ja Swedbank.

Paljumäe talu on saanud aastate jooksul palju tunnustust oma tööle, viimane neist oli tänavu, kui saadi Läänemere sõbraliku talu tiitel.