11. jaanuar 2019
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Börs: Egiptuse ost Venemaalt langetas nisuhindu

Egiptuse ost Venemaalt langetas nisuhindu
Foto: Reuters/Scanpix
Nädala börsiuudised: Egiptuse ost Venemaalt langetas nisuhindu; nisu külvipindala kasvab rapsi arvelt; globaalsed toiduhinnad mullu languses; suhkur taastus; naftahinnad tõusid järsult.

Selle nädala märksõnad:

- Egiptus ostis Venemaalt üleöö üle 400 000 tonni nisu – see pani turuosalisi arvama, et Venemaa ei plaani oma eksporditempot piirama hakata, mille tõttu hakkasid nisuhinnad langema nii Euroopas kui USAs.

- Nisu külvipindala on kõrgete hindade tõttu Euroopa nelja suurima tootja puhul kasvanud, eelkõige on see toimunud rapsi arvelt. Selle tõttu võib juhtuda, et rapsiseemnete hinnad hakkavad võrreldes nisuga kallinema.

- Nafta hinnad tõusid ligi 10 protsenti ning bensiin kallines, sest USA ja Hiina kaubanduskõnelused kulgevad hästi.

Egiptuse ost Venemaalt langetas nisuhindu

Euroopa nisuhinnad langesid neljapäeval viimase nädala madalaima tasemeni, sest Egiptus ostis Venemaalt suure lasti nisu. See vähendas lootust, et Euroopa ja USA tõstavad oma eksporditempot, vahendab Reuters.

Märtsikuu toidunisu hind langes 203,5 euroni tonnist, mis on madalaim tase alates 3. jaanuarist.

Egiptus ostis Venemaalt kokku 415 000 tonni nisu. Varem spekuleeriti, et Venemaa võib oma nisueksporti piirama hakata. Egiptuse ostuga need spekulatsioonid taandusid.

“Egiptus suutis ühe päevaga osta Venemaalt 415 000 tonni nisu. Müüjatel oli vaid mõni tund, et oma pakkumised teha. Ei kõla väga nagu piiratud pakkumine,” ütles üks Saksamaa kaupleja. “Ma arvan, et ekspordikonkurents pole Lääne-Euroopa jaoks kuhugile kadunud.”

Euroopa Liidu pehme nisu eksport on tänavu olnud 25 protsenti väiksem kui eelmisel hooajal. Suurim tootja – Prantsusmaa – on sõltunud müügist Alžeeriasse.

Saksamaal on nisu söödahinnad püsinud kõrgel, sest kehva toodangu tõttu ei jätku söödaks piisavalt nisu.

Toidunisu märtsikuu futuuri hind langes nädalaga 0,8 protsenti, 204,5 euroni tonnist. Detsembrikuu futuur odavnes samuti 0,8 protsenti, 191 euroni tonnist.

Toidunisu detsembrikuu futuur (€/tonn). Allikas: barchart.

Nisu külvipindala kasvab

Neli Euroopa suurimat nisutootjat on nisu külvipindala suurendanud, sest kuiv ilm takistas rapsikülvi, ütlesid analüütikud ja kauplejad Reutersile.

“Rapsiseemnete külvamisega seotud probleemid tähendavad, et Euroopa Liidu nisutootmine ja ekspordipakkumine võivad kasvada. Selleks on loodud tugevad eeldused. Kui talv hästi üle elatakse ja ilm on koristusperioodini soodne, siis see juhtub,” ütles üks Saksamaa kaupleja.

Prantsusmaa talinisu külvipindala 2019. aasta koristuseks tõusis 3,5 protsenti, 5,03 miljoni hektarini, teatas riigi põllumajandusministeerium. Saksamaal on talinisu külvipindala suurenenud 4,6 protsenti, 3,02 miljoni hektarini.

 “Sügis oli rapsikülviks liiga kuiv ning paljud farmerid otsustasid nisu kasuks,” ütles üks analüütik Reutersile. Saksamaa statistikaameti hinnangul on rapsi külvipindala langenud 25 protsenti, 917 000 hektarini.

Suurbritannias peaks nisu külvipindala kasvama 4 protsenti, 1,87 miljoni hektarini. Poolas aga 5 protsenti, 2 miljoni hektarini.

“Külvamise ajal olid toorainete hinnasuhted nisu poole kaldu,” ütles Sparks Polska analüütik Wojtek Sabaranski. “Meie arusaama järgi on põllumehed külvanud nii palju nisu nagu nad tahtsid, vaatamata sellele, et sügisel oli kuiv ilm.”

Need andmed võivad tähendada, et nisu hind võib tänavu võrreldes rapsiseemnetega hinnaga langeda.

Rapsi hind
Foto: Äripäev AS

Suhkru hind taastus ning tõusid 5 protsenti, 345,7 dollarini tonnist. Kakao odavnes 0,2 protsenti ning tonn maksab 2370 dollarit. Euroopa maisi märtsikuu futuur odavnes 0,4 protsenti, 180,5 euroni tonnist.

Globaalsed toiduhinnad mullu languses

Globaalsed toiduhinnad püsisid detsembris üldiselt stabiilsena, vahendab TheDairySite.

ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) toiduhindade indeks oli detsembris 161,7 punkti, eelmisel kuul oli indeks 161,6 punkti.

FAO teatas, et 2018. aastal oli indeksi keskmiseks väärtuseks 168,4 punkti – võrreldes 2017. aastaga on toiduhinnad langenud 3,5 protsenti ja 2011. aastal saavutatud tipust juba 27 protsenti.

Peaaegu kõigi teraviljade hinnad olid mullu kallinemas, aga mitmed teised põllumajandustoormed odavnesid. Kõige enam kukkus suhkru hind.

FAO teraviljade hinnaindeks tõusis detsembris 1,8 protsenti (kuises võrdluses) ja aastases võrdluses 9,6 protsenti. Nisu- ja maisihinnad kallinesid eelkõige lõunapoolkera tabanud kehva ilma tõttu, riisihinnad langesid juba kuuendat kuud järjest.

FAO taimeõlide indeks lisas detsembris 0,4 protsenti, mille põhjustas palmiõli hindade taastumine.

Lihahinnad tõusid eelmisel kuul 0,8 protsenti, millele aitas kaasa sealiha kallinemine. Aastases baasis kukkus indeks aga 2,2 protsenti. Piimahinnad kukkusid eelmise aasta sama ajaga võrreldes 4,6 protsenti.

Nafta kallines järsult

Pekingi kaubanduskõnelustelt saabusid sellel nädalal positiivsed sõnumid, mis aitasid naftal neljapäeval üheksandat päeva järjest kallineda.

Brenti toornafta kallines 8,1 protsenti ja WTI lisas lausa 10 protsenti. Kummagi barrel maksis reede lõunaks vastavalt 61,84 ja 52,84 dollarit.

Pärast detsembrikuist tugevat langusperioodi on nafta hind asunud taas järjepidevalt taastuma, toetudes eelkõige möödunud aasta lõpus alanud OPECi ja selle liitlaste tootmiskärbetele.

Kolmapäeval andsid tõusule aga hoogu ka USA-Hiina kaubanduskõnelustelt tulnud signaalid, mille kohaselt on pooled teinud edusamme USA toidu- ja energeetikatoodete müüki ja Hiina turubarjääre puudutavates küsimustes.

Teisalt ei tasu kauplejatel olla ka liialt optimistlik: Briti maaklerfirma PVM Oil analüütiku Stephen Brennocki hinnangul on ostjad panustanud suurelt USA-Hiina tüli lahenemisele, seega võib kõneluste ebaõnnestumine tuua kaasa täpselt vastupidise meeleolu. "Tasuks ka märkida, et globaalse majanduse seis muutub üha tumedamaks," lisas Brennock.

Bensiini hind
Foto: Äripäev AS

Autor: Mait Kraun, kaasautor

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960