Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 22. jaanuar 2019
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Palju õnne! Eestimaa Talupidajate Keskliit tähistab väärikat juubelit

Taluliidu juhti seob maaelu ja talupidamisega kodutalu Surjus
Foto: erakogu
Täna, 22. jaanuaril, täitub Eestimaa Talupidajate Keskliidul (ETKL) 30nes tegutsemisaasta. Ajad ja olud on olnud erinevad, kuid alati on liidu eesmärgiks olnud peretalude eest seismine.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu liikmeteks on 19 organisatsiooni, milledesse omakorda kuulub pea 1000 talupidajat. Seega on ETKL suurimaks põllumajandustootjaid koondavaks esindusorganisatsiooniks. „ETKLi liikmeorganisatsioonidest on osad maakondlikud taluliidud ja osad on erialaliidud. ETKLi liikmeorganisatsioonid moodustavad üldkoosoleku, mis on Keskliidu kõrgeim organ ja mis koguneb paar korda aastas. Üldkoosolekute vahelisel ajal on ETKLi kõrgeimaks organiks nõukogu, kuhu kuuluvad Jaan Kiider Saaremaa Talupidajate Liidust, Marika Parv Võrumaa Talupidajate Liidust, Olavy Sülla Pärnumaa Talupidajate Liidust, Ants Aaman Eesti Maakarja Kasvatajate Seltsist ja nõukogu esimees Kalle Hamburg, kes on tegev TÜs Talukartul ja Raplamaa Talupidajate Liidus. Organisatsioonis töötab, lisaks minule, juhiabi/assistent, finantsjuht, kaks asendusteenuse piirkonnajuhti ning pea 25 asendustalunikku, kelle igapäevane töö on erinevates Eesti taludes asendusteenuse pakkumine loomakasvatus ettevõtetele,“ tutvustas liidu toimimist Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige Kerli Ats.

ETKLi peamiseks tegevuseks on organisatsiooni liikmete huvide esindamine ministeeriumite ja muude ametkondade tasandil. „Lisaks edendame me lühikesi tarneahelaid ja kohalikku talutoitu läbi „Ehtne Talutoit“ kaubamärgi. Uue tegevusena oleme käivitanud agroturismi arendamise Eestis,“ ütles Ats ja täiendas, et nende organisatsiooni jaoks on oluline traditsioonide säilitamine ning nii jätkub ka traditsiooniline Talupäeva korraldamine ning parima talu valimine. „Oleme neid tegevusi kaasajastanud ning natukene lisategevustega rikastanud.“

Küsimusele, millised on need probleemid ja teemad, mis on liidul tarvis lähiajal ära lahendada, vastas liidu eestvedaja, et eks need ikka rahastuse teemad ole. „Euroopa Liidus on alanud ettevalmistused uue finantsperioodi ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) väljatöötamiseks. Kindlasti ei ole Eesti talunike jaoks vastuvõetav, et meie jaoks plaanitakse ÜPP otsetoetuste võrdsustamisega liikuda edasi teosammul. Samuti teeb meid murelikuks plaan oluliselt vähendada ÜPP teise samba, ehk maaelu arenguteotuste eelarvet. ETKL lähiaastate suurim väljakutse on seista selle eest, et tuleviku ÜPP otsused, sealhulgas siseriiklikud otsused, saaksid maksimaalselt arvestama Eesti talunike huvisid. Loodame siin olla Maaeluministeeriumile konstruktiivseks partneriks ja teha head koostööd ka teiste esindusorganisatsioonidega,“ rääkis Ats.

ETKL lähiaastate suurim väljakutse on seista selle eest, et tuleviku ÜPP otsused, sealhulgas siseriiklikud otsused, saaksid maksimaalselt arvestama Eesti talunike huvisid.

Selge fookusega tugev organisatsioon. Kerli Atsi sõnul on taluliidu eesmärk edendada konkurentsivõimelist, ressursitõhusat ja jätkusuutliku vanuselise struktuuriga kohalikku toidutootmist ja maaomandi heaperemehelikku kasutamist, hajutatud majandusriskidega, keskkonnaso?bralikku ja piirkondade eripa?rasid arvestavat, elurikkuse ja mitmekesisuse, traditsiooniliste maastike ja ko?rge loodusva?a?rtustega po?llumajandust ja metsandust, u?histegevusel po?hinevat kohalikku po?llumajandus- ja metsandussaaduste tootmist, to?o?tlemist ja turustamist, po?llumajandustootjate ja teadlaste vahelist koosto?o?d, teadus- ja arendustegevust ning teadmussiiret ja maapiirkondade arengut. „Minu igapäevane töö on just nende eesmärkide täitmisele suunatud. Ma usun, et viie aasta pärast on Taluliit selge fookusega tugev organisatsioon, mis läbi koostöö panustab põllumajandussektori arengusse,“ sõnas Ats.

Aastal 1988 tekkisid Eestis esimesed talud. 22. jaanuaril 1989 moodustati Eesti Talupidajate Keskliit.

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960