Autorid: põllumajandus.ee, Põllumajandus.ee • 22. veebruar 2019

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Sel aastal toimus üritus koostöös Eesti Maaülikooli mahekeskusega - Maheklastriga, kelle ülesandeks on katsetada ja välja töötada efektiivse maheviljeluse programm, mis üheltpoolt tagaks efektiivse saagikuse, hea saagi kvaliteedi ja teiselt poolt järgiks jätkusuutlikku tootmist maheviljeluses.

Maheklastri taimekasvatuskatsete esimese aasta katsetulemused näitasid, et parim kaera ja suvinisu seemnetöötluse segu sisaldas BIOORG EMO N ja EMO P bakterpreparaatide segu, millele lisaks oli segatud Efektiivseid Mikroorganisme, Merevetika Ekstrakti, melassi ja vett. Parim talinisu seemnetöötlussegu koosnes EMO-N ja EMO-P bakterpreparaadist, millele oli lisaks lisatud BIOORG VH vermihuumuse ekstrakti.

Bakterpreparaatide (biostimulaatorite) katsetulemusi nii maheviljeluse kui ka tavaviljeluse tingimustes tutvustasid Eesti Taimekasvatuse Instituudi teadurid: Tiia Kangor ja Pille Sooväli.

Tiia Kangro katsete järeldused biostimulaatorite kasutamise kohta maheviljeluses olid järgnevad:

- Biostimulaatorite kõige suurem mõju ilmnes saagile ja kvaliteedile mulla töötlemisel.

- Positiivne efekt terasaagile oli eelkõige põuasemal kasvuaastal.

- Biostimulaatorid soodustavad ka umbrohtude lopsakat kasvu, kuid põhikultuur suutis need alla suruda.

- Biostimulaatorid on siiski täienduseks teistele agrotehnilistele võtetele ja ainult nende kasutamisega ei suuda me tagada toiteelementide tasakaalu ja kadu taim-muld süsteemist.

Pille Soovälja katsetulemustest ilmnes, et  biostimulaatorite kasutamine mõjub väga hästi idanemise kiirusele ja pakub taimele lisatuge talvitumisel, küll aga ei aita ära hoida haiguseid (nt. lumiseen).

Karli Sepp Põllumajandusuuringute keskusest viib juba alates 2012 aastast läbi katseid kaaliumväetistega. Maheväetiste katses Kuusiku katsekeskuses madala omastatava K sisaldusega mullal näitas, et mahepõllumajanduses kasutada lubatud kaalium-väävelväetistega näitas, et efektiivsed väetisekogused on kuni 40 kg/ha. Maheviljeluses  on võimalik väetada haljasväetisena kasvatatavat punast ristikut, mis on katsete põhjal osutunud väga efektiivseks ning katsed sel suunal jätkuvad.

Kõikide seminari ettekannetega on võimalik tutvuda Agri Partner OÜ kodulehel.

Aive Jänes

Agri Partner OÜ