14. mai 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kuidas neil vahel vahet teha?

Kõigepealt tuleks mõista, mis on makro- ja mikroelemendid. Makroelemendid (N,P,K,S,Mg,Ca) on need, mida taim vajab suurtes kogustes ning omastab tavaliselt juurte kaudu vees lahustuval kujul. Taimede mullavarusid on võimatu rikastada lehtede kaudu, lisaks tuleb anda juurde väetist graanuli kujul, mis omakorda lahustudes seob nn huumuse, muutudes taimele kättesaadavamaks.

Makroelementidega leheväetised on abiks, kui mõni element on vaja muuta kättesaadavamaks, näiteks sügisel ja varakevadel alla 5-kraadise õhutemperatuuriga muutub fosfor taimedele kättesaamatuks ja muudab taliviljad sinakaks. Sügisel taliviljadele lehtede kaudu antud fosfor stimuleerib aga narmasjuurestiku arengut, mis omakorda aitab taimedel mullas olevaid toiteelemente paremini omastada ning  valmistada taimed ette talvitumiseks.

Happeline muld takistab taimedel väetise omastamist

Paljud Eesti põllud, eriti Lõuna-Eestis kipuvad minema happeliseks – põhjuseks pole ainult happeline lähtekivim, vaid ka väävlit ja lämmastikku sisaldavate väetiste kasutamine. Happelistel muldadel muutuvad vajalikud toiteelemendid kättesaamatuks, näiteks alumiinium muutub vilja jaoks isegi toksiliseks. Sageli panustavad põllumehed kallima graanulväetise kasuks, suurendades nende annuseid, aga happelisest mullast ei pruugi taim neid kätte saada ning märgatavat saagikuse kasvu ei toimu. Kõige paremaks lahenduseks on lupjamine, aga ka lehe kaudu antud makrolementidega rikastatud leheväetis stimuleerib taimi mullas olevaid toitaineid paremini omastama.

Lehtede kaudu antud magneesium aitab taimel paremini üle elada üleujutusest või põuast tingitud stressiperioodi. Nii Lääne- kui Ida-Euroopas kasutatakse magneesiumsulfaadi lahust, kuigi selle väetise lahustamine on tülikas protsess. Siin on abiks leheväetis, kus lisaks magneesiumile on õiges vahekorras lisatud muud vajalikud toitained.

Karbamiidi ehk amiidses vormis lämmastiku lahuse pritsimine otse viljale suurendab lisaks proteiinisisaldusele tõstmisele ka vilja kvaliteeti ja suurendab saaki. Meie oludes pole kõigil põllumeestel võimalik karbamiidi kasutada ning abiks tulevad leheväetised, mille koostises on eelnevalt lahustatud karbamiid ja lisatud toitained. Need aitavad taimedel paremini taluda karbamiidiga tekitatud stressi ja stimuleerivad ka mullast tuleva lämmastiku muundamist ehk nitraadi reduktaasprotsessi, kus nitraadid lähevad proteiinideks.

Ühe toiteelemendi puudus pidurdab kogu saagi kvaliteeti ja kogust

Miroelemente nagu B, Cu, Fe, Mn, Mo, Zn, Ni ja muud vajab taim palju väiksemates kogustes, kuigi  igaüks nendest omakorda omab funktiooni taime kasvu protsessis. Liebegi miinimumseaduse ehk nn tünniseaduse järgi võib ühe toiteelemendi puudus pidurdada kogu saaki. Näiteks booripuudus rapsil võib põhjustada peajuure seest tühjenemise, mis omakorda halvendab talvitumist ja kõtrade ning seemnete ebaühtlane valmimine alandab saaki.

Kuigi boor lisatakse sageli graanulväetisse, ei pruugi taimed neid kätte saada just happeliste muldade puhul. Abiks on boori sisaldav leheväetis, mida saame pritsida otse lehemassi peale optimaalsel kasvuperioodil.

Aminohapetega seotud mikroelementidega leheväetised omastab taim täielikult ja väga kiiresti, mis vähendab vihmaga mahapesemisohtu. Eriti hästi omastab taim mikroelemendid, mis on seotud glütsiin-aminohappega, sest väetises olev glütsiin suurendab klorofülli kontsentratsiooni taimedes, tänu millele kasvab fotosünteesi intensiivsus.

Taimekaitsevahenditega ei tohi üle pingutada

Igasugune taimekaitsetöö tekitab mingil määral põllukultuurile stressi. Leheväetiste segamine taimekaitsevahenditega alandab teatud määral taimede stressi, kuigi ei tohi ära unustada, et ühe korraga ei soovitata taimedele pritsida rohkem kui kolm taimekaitsevahendi tegevainet korraga.

Herbitsiididega võib sobida näiteks fosfori ja magneesiumi sisaldav leheväetis, kus fosfor varasematel kasvustaadiumitel aitab taimel moodustada tugevamat juuresüsteemi ja magneesium aitab paremini üle elada ebasoodsa ilmaga kevadet. Haigustõrjega koos võib sobida mõni mikroelemendirohke sisaldusega leheväetis, sest fungitsiidi pritsimine toimub taimede kasvustaadiumil ehk ajal, mil taim omastab mikroelemente eriti intensiivselt. Putukatõrjele võib lisada lämmastikuga leheväetist, mis omakorda stimuleerib proteiinide teket teraviljal või õitsemisprotsessi rapsil.

Lehtede kaudu väetamine on kindlasti parim, kiireim ja taimede jaoks stressivabam moodus rikastada taimi mikroelementidega. Oilseeds Trade pakub oma klientidele nii vedelaid kui kristallilisi leheväetisi.

Küsige täpsemat infot meie piirkondlikelt esindajatelt ja tulge tutvuma Oilseeds Trade’i  väljapanekuga 10.-11. juulini 2013 Viljandi Katsejaamas toimuvatel Viljeluspäevadel!

Vaata lisa: www.oilseeds.ee

Autor: Roman Šarin