Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 22. jaanuar 2015
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kriisiperioodil toovad piimafarmile edu majanduslikult kaalutletud  otsused

Soovides jätkata, peame juhtima piimatootmise igas farmi valdkonnas maksimaalselt efektiivseks. 

Soovides jätkata, peame juhtima piimatootmise igas farmi valdkonnas maksimaalselt efektiivseks. Ühtlasi tuleb tagada, et iga loomaga seotud otsus (ravimine, seemendamine, praakimine jne) põhineks piimafarmi kasumlikkuse parandamisel.

Valley Agricultural Software poolt 30 aastat tagasi väljatöötatud ja järjepidevalt edasiarendatud ning Eestis aktsiaseltsi Remedium poolt pakutav maailma juhtivaim karjahaldustarkvara Dairy Comp 305 sisaldab ka äärmiselt intelligentset moodulit Cow Value (Lehma väärtus, edaspidi LV).

LV arvutab igapäevaselt iga karjasoleva lehma väärtust võrrelduna keskmise esimese laktatsiooni lehmaga. Positiivne LV tähendab, et looma väärtus on kõrgem, kui keskmise esimese laktatsiooni lehma väärtus. Negatiivne LV annab märku, et looma asendamine mullika põhikarja toomisega on majanduslikult mõistlikum kui tema edasine pidamine.

LV mooduli poolt arvutamiseks kasutatavad karja jõudlusnäitajad:1. Inna avastamismäär

2. Tiinestumismäär3. Vabatahtlik ooteperiood4. Keskmine uuslüpsiperioodi kestus5. Lõpptiine mullika maksumus6. Praaklooma väärtus7. Toorpiima müügihind8. Elatuseks ja piimatootmiseks vajamineva sööda maksumus9. Erinevate laktatsioonigruppide praakimismäärad10. Erinevate laktatsioonigruppide 305 päeva toodangud

Kasumile orienteeritud piimafarmid peaksid vaatlema piimalehma majanduslikku väärtust summeerides looma väärtuse lihana ja tema tulevikus toodetava piima väärtuse. 

Tulevikutoodangu väärtus sõltub:• Tulevikus toodetava piima kogusest, mis omakorda sõltub:

- looma vanusest- laktatsioonistaadiumist- taastootmisstaatusest- toodangutasemest

• Piima hinnast

• Investeeringumahust vastava looma pidamisse

Ühtlasi on vastav moodul varustatud algoritmiga, mis arvutab looma tiinuse väärtust.

Veiste taastootmisel tehakse kulutusi:• Ravimitele

• Veterinaartööle• Inna avastamisele• Spermale• Seemendustööle• Ja sisseseadele (näiteks selektsiooniväravad jms)

Eelnevat kulupoolt on farmis võimalik hinnata ja prognoosida mis tahes tarkvara abita. Palju raskem on hinnata nendest investeeringutest saadavat tulu - seega on siinkohal äärmiselt asjakohane küsida, millist lisaväärtust kannab konkreetse lehma tiinestamine täna ning millal on mõistlik looma seemendamine lõpetada?

Muutujad, mis  mõjutavad tiinuse väärtust:1. Lehma laktatsioonipäevade arv

2. Laktatsioonide arv või vanus3. Looma eeldatav tulevikutoodang4. Looma haigusjuhtumite arv ja nende ravi maksumus laktatsioonil5. Praaklooma väärtus ja asendusmullika maksumus6. Piima hind

Muutujaid, millega looma- ja tema tiinuse majandusliku väärtuse arvutamisel arvestama peame on äärmiselt palju.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kokkuvõtteks

Karjahaldustarkvarade eesmärk on toetada juhte majanduslikult efektiivsete igapäevaotsuste langetamisel. Arvestades, et soovime juhtimistarkvarata 300-pealise lüpsikarjaga piimafarmis igapäevaselt langetada majanduslikult kaalutletud ja põhjendatud otsuseid, peaksime iga päev sisestama tabelarvutusprogrammidesse tuhandeid muutujaid ning teostama sadu tehteid. Informatsiooni omandamine, objektiivne analüüsimine ja otsuste langetamine intensiivse tootmisega piimafarmis peab olema operatiivne ning põhinema ettevõtte efektiivuse tõstmisel, mis tänapäeva infotehnoloogilisi  võimalusi kasutamata jättes on äärmiselt keeruline, kui mitte võimatu.

Artiklis kasutatud materjalide kohta lisainfo saamiseks kontakteeruge autoriga:

Sven Tammoja, Alta Eesti projektijuht, taastootmisekspert

AS Remediummob: +372 5757 0771,e-mail: [email protected]

ASi Remedium Alta Eesti projektijuht ja piimaveiste taastootmisekspert Sven Tammoja on rakendanud EMÜ loomakasvatusinstituudis õpitut piimafarmides nii tootmistehnoloogi kui ka loomakasvatusjuhina. Ta peab oluliseks meeskonnatööd, hindab kõrgelt iseseisvat õppimisvõimet ja väärtustab eesmärgistatud ning tulemustele orienteeritud tööd.

Sven vastutab Alta Eesti taastootmisprogrammis osalevate piimafarmide taastootmis- ja aretusstrateegia väljatöötamise eest. Tema tänaste tarkvaraprogrammidest töövahendite Dairy Comp 305 ja AltaGPS oskusliku kasutamise nimel on ta läbinud nii Dairy Comp 305 baastreeningu, sigimisalaste tulemusnäitajate süvakoolituse ning AltaGPS treeningu. 

Rohkem infot AS Remedium kodulehelt: www.remedium.ee

 

 

 

 

 

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960