Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 22. detsember 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Teemaveebis põllumajandus.ee oleme kirjutanud Eesti Taimekasvatusinstituudi Jõgevakatsekeskuses tehtud katsest, kus võrdlesime graanulväetiste ja leheväetistega väetamist. Katse eesmärgiks oli tõestada, et lehtedele manustatavad väetised on väga efektiivsed ja parima tulemuse saamiseks peab neid kindlasti kasutama koos graanulväetistega. Leheväetised on kasulikud, sest taimed saavad toitained kõige kiiremal võimalikul viisil, lehtede kaudu ja see parandab taimede ning saagi kvaliteeti. 

Katsed tootmispõldudel

Oma ideede edasiseks praktiseerimiseks ja uurimiseks viisime läbi katsed leheväetistega Aaspere Agro, Võhandu POÜ ja Voore Farmi põldudel.

Aaspere Agro OÜ katsetas Anfisco leheväetisi kehval paepealsel mullal talinisul ja -rapsil (hübriid- ja tavalised sordid) kokku 15 hektaril. Katsepõldusid väetati kevadel üks kord NPK-väetisega, lisaks neljal korral Anfisco leheväetisega nagu programm ette nägi.

Võhandu POÜ katsetas leheväetisi sel aastal talitritikalel kokku 10 hektari suurusel maa-alal ja kasutas suure lämmastiku- ja fosforisisaldusega ning tasakaalustatud lämmastiku-, fosfori- ja kaaliumisisaldusega väetisi koos vedelate mikrotoitainete segudega.

Üks suuremaid põllumajandustootjaid Voore Farm OÜ, kus tehakse alati hea meelega koostööd teadusasutustega ja mille peaagronoom Margus Lepp on pälvinud parima taimekasvataja aunimetuse, katsetas leheväetisi iga-aastasel viljelusvõistluse põllul, kus kasvatati kokku 90 hektaril talinisul. Katse tehti ka õlirapsi hübriid- ja tavaliste sortidega (kokku 10 hektaril). Talirapsi väetamisprogramm keskendus peamiselt professionaalsetele, väga kontsentreeritud suure lämmastiku-, fosfori- ja kaaliumisisaldusega ühenditele, mis sisaldasid mikrotoitainete kompleksi ja mesotoitaineid.

Katsete eesmärgiks saagi kvaliteedi parandamine. Taliteraviljade ja õlirapsi katse eesmärk oli terade ja seemnete kvaliteedi parandamine, seetõttu valisime iga kasvufaasi ja taime vajaduste jaoks erinevad täpselt sobivad väetiste koostised.

Väetamismeetodid ja tulemused

Taliteraviljadel ja õlirapsil väetisi katsetades keskendusime taime arengule, et tagada taime varustamine elutähtsate toitainetega kvaliteetse saagi ja terade saamiseks.

Aaspere Agro OÜ-s testitud õlirapsi õli- ja valgusisalduse analüüsi tulemus oli hea: 9,1% niiskuse juures saadi Anfisco katsel õlisisalduseks 51,4% ja proteiinisisalduseks 28,9%. Aaspere Agro agronoom Tarmo Rõngase kinnitusel nägid katsepõllul kasvavad taimed kuni koristuseni väga head välja ja saak oli kombaini andmeid uskudes ühtlasem kui kontrollpõllul.

Tarmo Rõngas on huvitatud Anfisco leheväetiste katsetamisest ka oma uues töökohas Kesk-Eesti parematel muldadel.

Vaatamata kevadistele ebasoodsatele ilmastikutingimustele oli tritikale saak Anfisco katsepõllul Võhandu POÜ-s hea: 10-11 t/ha (kontrollpõllul 9-10 t/ha). Põldu pritsiti kaks korda tõhusa leheväetisega, mis sisaldas taimede arenguks olulisi toitained, nagu väävel (tugevdab juuri ja aitab kaasa kasvule), magneesium ja suuremas koguses lämmastikku.

Anfisco meeskonna külastusel juulis oli taimede areng hea, katsepõllu taimed olid tumedamad ja kõrgemad kui kontrollpõllul.

Suurima pindalaga osales Anfisco katses Voore Farm, kes oma ligemale 2000 hektarist põllu kogupinnast kasutas mitmel kultuuril, kokku 100 hektaril, Anfisco leheväetisi.

Talirapsi katsepõllu saak 10 hektaril andis tulemuseks 6,87 t/ha, õlisisaldus 48%. „See saak üllatas mind väga. Põllu saagi eesmärgiks olin seadnud 6 tonni ületamise ja see sai täidetud. Kindlasti oli selles oma osa ka Anfisco väetistel. Kuigi ma ei täitnud kogu väetisprogrammi, sest puudu jäi sobivaid pritsimise päevi ja meil oli korralikes kogustes antud makroelemente, töötas ka väiksem leheväetiste kogus hästi. Tulevikus kasutan neid skeeme kindlasti täies mahus,“ kommenteeris tulemust Voore Farmi peaagronoom Margus Lepp.

Talinisu väetamisprogramm jagati kolmeks etapiks. Esimene pritsimine tehti mais, mil pöörati tähelepanu juurte arengule ja vegetatiivsele kasvule, sest pärast külma aastaaega vajavad taimed õigel ajal ja õiges (ja mõnikord suuremas) koguses makro- ja mikrotoitaineid. Kasutati suure fosforisisaldusega väetisi ja mikrotoitained. Järgmise kahe etapi eesmärk oli taimede varustamine tasakaalustatud toitainetega koos mikrotoitainete lisamisega. See on hädavajalik, sest see aitab taimedel koguda suurema saagi jaoks energiat ja parandab ka saagi kvaliteeti.

Eesti rekordsaagis oma osa Anfisco leheväetistel. Talinisu katses oli eesmärgiks seatud ületada 10 tonni piir. Kevadel ei osanud keegi arvata, et sellest sünnib Eesti uus rekord — 10,7 t/ha, mis oli terve tonni suurem eelmise aasta tulemusest. Tähelepanuväärne on veel see, et sellise kõrge saagi juures oli ka saagi kvaliteet väga hea: proteiinisisaldus 12,5%, langemisarv 342 ja märg kleepvalk 26,8%. Ka nisupõllul kasutati vaid pool Anfisco ette antud väetisenormist.

Odra saagid olid samuti suured, parim tulemus 9 t hektarilt.

„Selle katse käigus õppisin juurde palju leheväetiste kasutamisest ja sain uusi kogemusi. Tänu lehevätistele on tulevikus võimalik kasutada väiksemaid põhiväetise norme, sest need aitavad mullast olemasolevaid toitaineid paremini omastada ja vähendada keskkonna koormust. Kindlasti kasutan leheväetisi ka edaspidi, sest nendega on võimalik tõsta saagi kvaliteeti,“ tõdes Lepp.

TASUB TEADA:

Araabia Rahvuslik Kompanii (ANFSCO) on põllumajanduslik firma, mis loodi Jordaanias 1993. aastal. ANFSCO on põhiliselt spetsialiseerunud keemiliste pulber- ja vedelväetiste tootmisele, tooraine importimisele ja turustamisele nii kodu- kui ka välismaal. Firma ambitsioon on saada juhtivaks pulber- ja vedelväetisete tootjaks Pärsia lahe riikides. Lisaks sellele turustab ANFSCO oma toodangut Ameerika Ühendriikides, Türgis, Itaalias, Belgias, Kreekas, Iraanis, Gruusias, Moldovas, Makedoonias ja Lätis.

Alates 2014. aastast tegutseb firma ka Eestis. Täpsema info saamiseks palume pöörduda Dimediumi arendusjuhi Mikk Mehide poole, telefon 516 0002.

Vaata lisa: http://www.remedium.ee/et/vaetised

Autor: põllumajandus. ee