Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 9. jaanuar 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

’Wolmari’ – populaarne ja jätkuvalt edukas põllumeeste seas

’Wolmari’ – populaarne ja jätkuvalt edukas põllumeeste seas
Foto: Oilseeds Trade AS
2014. aasta kevadel Oilseeds Trade’i poolt turule toodud varajane oder ’Wolmari’ on end kolme hooaja vältel tõestanud ning on muutunud kiirelt üheks populaarsemaks varajase odra sordiks. Eesti põldudel kasvas ’Wolmarit’ hinnanguliselt ligikaudu 13000 hektaril, moodustades odra kasvupinnast ligi 10%.

2016. aasta viljelusvõistlusel saavutas Pille Nugis Sooba talust, Viljandimaalt ’Wolmari’ sordi kasvatamisega kolmanda koha (varajaste otrade pingereas esimene). Kõrgeim koht saavutati kvaliteedinäitajate osas.

 

2014. aasta kevadel Oilseeds Trade’i poolt turule toodud varajane oder ’Wolmari’ on end kolme hooaja vältel tõestanud
Foto: Oilseeds Trade AS

Sooba talu põllud on nõrgalt happelise, valdavalt saviliiv ja liivsavi mullastikuga. Viljelusvõistluselt võidu toonud odrapõld hariti eelmise aasta talinisu kõrge saagikuse tõttu tüükultivaatoriga 10-12 cm sügavuselt.

Oder külvati 01.- 02. mail külvisenormiga 200 kg/ha ning koristati 10. augustil. Kui viljelusvõistluse põllult saadi saagiks 5,0 t/ha, siis talu kõigi ’Wolmari’ põldude keskmine saagikus oli 5,6 t/ha, kusjuures kõrgeim saak oli 6,1 t/ha. Tulenevalt põldude erinevusest, näitab see sordi potentsiaali anda head saaki erinevates oludes.Hajuskülvina anti 350 kg/ha NPK 17-6-18+6S+2MgO+0,02B, lisaks võrsumise soodustamiseks mai teises pooles AN 34,4 90 kg/ha ning kvaliteedi tagamiseks juuni alguses AS 21-24 70 kg/ha. Lisaks anti koos taimekaitsega kahel korral Ekolist Standard leheväetist, normiga 4 l/ha.Tulenevalt aastast oli haiguste levimine suhteliselt intensiivne ning taim põua tõttu nõrgenenud, mistõttu tehti taimekaitset kahel korral: pruunlaiksuse, äärislaiksuse ning jahukastete ilmingutel kasutati fungitsiide Bumper 25EC ning Variano Xpro.

2016. aasta viljelusvõistlusel saavutas Pille Nugis Sooba talust ’Wolmari’ sordi kasvatamisega kolmanda koha.
Foto: Oilseeds Trade AS

Pille Nugise sõnul on nad ’Wolmarit’ kasvatanud juba kolm aastat ning on täheldanud seda, et igal aastal on saadud korralik saak isegi siis, kui aastad on olnud klimaatiliselt väga erinevad, kusjuures madalaim saak oli 2016. aastal. Samuti lisas ta, et ’Wolmarit’ on kasvatatud nii liivastel, savistel kui ka turbastel pindadel ning saagi ja kvaliteedi poole pealt aastate lõikes erinevusi olnud ei ole.

Valgamaal asuva Toome Farmi peremehe Urmas Treu sõnul on ta kasvatanud ’Wolmarit’ kaks aastat ning on plaaninud selle külvikorda võtta ka uuel aastal. Sel hooajal külvati oder punase ristiku allakülviga, normid vastavalt 140 ning 8 kg/ha. Oder külvati 8. mail ning koristati 5. augustil, seega kasvuaeg oli 92 päeva, mis on Treu sõnul tänuväärt, kuna ühel aastal saadi põllult kaks saaki – lisaks odrale ka silo. Külviga anti 250 kg/ha NPK 17-6-18+6S+2MgO+0,02B ning pealtväetisena ühel korral Ekolist Standardit.. Mida hilisemaks jääb külviaeg, seda suuremat külvisenormi peaks kasutama.

Sort on aretatud Soome sordiaretuskeskus Boreal Plant Breeding Ltd, mis on üks Oilseeds Trade’i peamisi koostööpartnereid seemnekasvatuse osas. Lisaks Wolmarile pakutakse ka nende aretatud talinisu ’Jannet’, kaer ’Iirist’ ning põlduba ’Kontut’. Meie naaberriigis aretatud sordid on mõeldud eelkõige Põhja-Euroopasse, arvestades meie  muldasid ning ilmastikuolusid.’Wolmari’ puhul on tegu väga varajase, 2015. aasta Eesti riiklikus odrakatsetes keskmiselt 98 päevase kasvuga, kuuerealise odraga. Soomes tehtud sarnaste katsete järgi on ’Wolmari’ kasvuaeg keskmiselt 86 päeva. Kasvuaeg sõltub suurel määral agrotehnilistest võtetest, külviajast ning ilmastikuoludest. Soovituslik külviaeg on aprilli keskpaigast kuni mai alguseni või esimesel võimalusel, keskmine soovituslik külvisenorm 400 idanevat tera/m2

’Wolmari’ on varajaste otrade seas üks saagikamaid. Lisaks heale saagipotentsiaalile on ’Wolmari’ tulenevalt madalamast ja seetõttu tugevamast kõrrest hea seisukindlusega ning eriti vastupidav võrklaiksusele. Kui oder tahab kasvuks pigem huumusrikast neutraalset mulda (ph 6-7), siis on sordiaretajatel tehtud just selle sordiga tänuväärt töö, kuna ’Wolmari’ kasvab hästi ka happelistel muldadel. Selle tõestuseks on Lõuna-Eesti happelistel muldadel saadud kõrged saagid.Alates 2017. aastast on ’Wolmari’ arvatud Eesti Sordilehe kandidaatsortide katsetes standardsortide hulka, mis tähendab, et uutel, turule toodavatel odrasortidel tuleb mõõtu võtma hakata ka ’Wolmariga’. Standardsortide hulka arvamine näitab, et see varajane odra sort on end Eestis tõestanud ning muutunud tootjate seas populaarseks.Küsi lisa: www.oilseeds.ee

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960