Autor: Põllumajandus.ee • 28. oktoober 2019

Kui piiskop Albert 1211. aasta suvel pani nurgakivi Riia Toomkirikule, ei osanud ta tõenäoliselt arvata, et kunagi võib Baltimaade üks suurim pühakoda pisut liialdatult öeldes põrmu vajuda.

Paraku kippus aga nii minema, kuna Riia Toomkirikule, mis on üle elanud kümneid sõdu, sai saatuslikuks põhjaveetaseme langus Riia linnas. Nimelt toetub Riia Toomkirik sarnaselt teistele Riia ajaloolistele hoonetele tammevaiadele, mis rammiti aastasadu tagasi Daugava jõe kallastele.

Viimastel aastakümnetel on hakanud põhjaveetase langema, selle põhjustas osaliselt Daugava jõele rajatud Riia hüdroelektrijaam. Seni, kuni puitvaiad olid vees, oli kõik hästi, kuid veetaseme langedes said vaiad õhku ning hakkasid lagunema. Pühakoja vajumisest andsid aimu ohtrad praod hoone seintes ning oli vaid aja küsimus, mil oleks pidanud ette võtma suuremahulisemad renoveerimistööd.

Kiriku omanik, Läti Evangeelne Luterlik Kirik pöördus alternatiivsete võimaluste otsingul konsultatsiooni saamiseks Ureteki meeskonna poole. Proovitöö korras süstiti URETEKi tehnoloogia abil hoone alla kolmes kohas 4 meetri sügavusele geopolümeervaiku, mis tihendas vaiade ümber oleva pinnase, peatades sellega hoone edasise vajumise süstitud kohtades ja praegu toimub hoone edasine monitoorimine.

Riia Toomkiriku näol oli Uretek Baltic OÜ jaoks tegemist vastutusrikka ja ainulaadse objektiga, kuna toomikirik kuulub UNESCO Maailmapärandi nimekirja.

Ajalooliste hoonete vajumise puhul ongi Ureteki lahendus esimene valik. Põhjus on lihtne: see ei tekita vibratsiooni, ei ohusta teisi vanu maju ning ei sega ka hoones olevat elu- ja äritegevust.

Mida kujutab endast URETEK?

URETEKi lugu sai alguse Soomes 1970ndatel, mil kaks soome meest, kellest üks oli ehitusinsener ja teine keemik, istusid maja ees verandal, jõid õlut ja silmitsesid naabri äravajunud kuuri. Vajunud polnud mitte katus või seinad, vaid vundament, seega oli põhjus pinnases. Mehed hakkasid arutama, kas oleks mingi tehnoloogia, mis tõstaks hoone endisele kõrgusele ja stabiliseeriks pinnase, ilma, et midagi peaks lahtikaevama. Sealt tuligi revolutsiooniline idee - peatada hoone vajumine süstides pinnasesse paisuvaid geopolümeervaikke.

1980. aastal teostati Soomes esimene taoline projekt ning praeguseks on maailmas URETEKi tehnoloogiat kasutatud juba enam kui 150 000 suur objekti puhul ning loendamatul arvul eramajade puhul.

Ureteki geopolümeervaikudega saab täita pea kõikvõimalikku pinnast ja vähetähtis pole ka asjaolu, et rahvusvaheliselt sertifitseeritud tehnoloogia on nii keskkonnasõbralik, et vaikusid võib reostust kartmata põhjavette lasta.

Sarnaselt Riia Toomkirikule on URETEKi tehnoloogia abil peatatud ka väärika aadlielamu vajumine Toompeal ning taastatud ja sirgeks aetud Tartu ülikooli kunagise professori Nikolai Pirogovi mälestusmärgi üks vajunud külg.

Lisaks ajaloolistele hoonetele ja erinevatele taristuprojektidele on Uretek Baltic OÜ teostanud pinnase toestamis- ja stabiliseerimistöid ka era- ja korrusmajadel. Nii põhjustas Tartu ühes värskelt valminud korrusmajas ehitusviga pinnase vajumise, mis tõi endaga kaasa kortermaja põrandate vajumise.

Ureteki meeskond töötles üle 500 ruutmeetri põrandapinda ja pinnas stabiliseeriti 0,4 meetrist kuni 2 meetri sügavuseni. Pinnase stabiliseerimise tööd kestsid kolm tööpäeva ja elanikel ei olnud vaja antud töö ajaks korterist välja kolida. Esmapilgul lahendamatuna näiv probleem lahenes majaelanikele kokkuvõttes üsna valutult.

Analoogne juhtum leidis aset ka Lätis, kus ühe eramu põrandaaluse pinna halva tihendamise tõttu tekkisid põrandaplaatidesse praod ja vundamendi äärest oli näha, kuidas põrandaplaat oli vajunud kuni 30 mm.

URETEKi tehnoloogia abil stabiliseeriti põrandaplaat ning tõsteti vanasse asendisse tagasi. Tavameetodil ei oleks võimalik põrandat tõsta ilma pererahvast kodust välja kolimata ja põrandat üles võtmata, kuid URETEK tegi töö ära 4 tunniga.

Mittehäiriv tehnoloogia

URETEKi tehnoloogia ei häiri klientide igapäevaelu - inimesed saavad jääda oma kodudesse, kaubanduskeskusi ei pea tööde läbiviimiseks sulgema ning suurematel taristuprojektidel kulub tööde läbiviimiseks vaid loetletud päevi või öid. Kõik see teeb klientide elu mugavaks ning säästab samas ka väga arvestava summa raha.

Põhjus peitub URETEKi patenteeritud tehnoloogia unikaalsuses – materjali süstimiseks ja materjali kuivamiseks süstitud kohas kulub kokku väga vähe aega.

Uretek Balticu juht Roman Reiner-Latõšev tõi näiteks Ventspilsi Rimi, kus Ureteki meeskonda ootas ees juba tuttav probleem – suurkaupluse põrand oli vajunud, mistõttu tuli tihendada, tõsta ja uuesti loodida ligi 4500 ruutmeetrit põrandapinda.

Kuna suurkaupluse sulgemine remonditöödeks oli välistatud, asus Ureteki meeskond tööle hilisõhtul kell 22.30, järgmise tööpäeva alguseks peatati tööd ning alustati jälle õhtul ning nii tõstetigi kogu kaupluse põrandad kuu ajaga tagasi, ilma, et kliendid oleksid midagi täheldanud. Tegemist oli korraliku väljakutsega, kuna töötada saadi ainult öösel, riiuleid polnud võimalik liigutada, kaubad kaeti ööseks kinni ja hommikul pidi kõik poekülastajate jaoks korras olema. Kuid Ureteki meeskond sai sellega suurpäraselt hakkama.

URETEKi tehnoloogia kasutamine oli kaubanduskeskuse omanikule ainumõeldav lahendus, kuna keskuse sulgemine kasvõi lühikeseks ajaks oleks kaasa toonud väga suure rahalise tagasilöögi.

„Oleme teinud töid väga keerulistel objektidel, mistõttu suudame vastu võtta ükskõik kui suuri väljakutseid. URETEK-i tehnoloogia on tõestanud ennast ühe vähese alternatiivina, kui tuleb teostada töid, mis varasematel aegadel eeldasid suuri kaevamis- ja ehitustöid kiiresti ja klienti minimaalselt häirides,“ lisas Reiner-Latõšev.

Uuri lisa: Uretec Baltic.