7. juuni 2007
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Seadused panevad mudahunniku haisema

Kunda linn on hädas Estonian Celli haavapuitmassitehasest ajuti leviva haisuga, mille tekkimise tagamaaks on aga Eesti õigusaktid.

Kunda linnarahvast häirib Estonian Celli haavapuitmassitehasest aeg-ajalt leviv hais, mistõttu kutsuti firma juhatuse liige Riia Ratnik volikogu ette selgitusi andma, kirjutas Virumaa Teataja.

Haisu põhjustajaks on Riia Ratniku sõnul kompostitav biomuda, mille segamisel hais tekib. “Meil on probleeme territooriumiga, kuhu muda panna, ja seetõttu ei saa seda ka piisavalt sageli segada,” rääkis Ratnik, kelle ütlusel oleks tihedama segamise korral haisu oluliselt vähem.

Biomuda on haavapuitmassi tootmise jääde, mis koosneb suures osas väiksematest puidukiududest. Seda tekib umbes 120 tonni päevas.

Muda kogus toodangu mahust eriti ei sõltu. “Pigem sõltub kogus eri tooteliikidest, mis tekitavad erineval hulgal jäätmeid,” ütles Ratnik.

“Ka muda ei peaks probleeme tekitatama, sest tegemist on ühelt poolt väga väärtusliku väetisega, teisalt aga suure energiapotentsiaaliga ainega,” lausus Riia Ratnik, kelle sõnul ei saa välismaal keegi Estonian Celli probleemist aru. “Mujal maailmas on autod väravas järjekorras, et muda minema vedada,” lisas ta.

Peamiselt kasutavad muda talunikud, kes värske muda väetisena pinnasesse künnavad. Eestis ei ole see paraku eriti võimalik, sest meie õigusaktide kohaselt on igat liiki puhastusseadmetes tekkiv muda klassifitseeritud ühe mõõdupuuga.

Eesti seadus lubab värsket biomuda kasutada haljastuses, kuid mitte köögivilja- või marjakasvatuses. Riia Ratniku sõnul jäi see seadusesäte tehase projekteerimisel kahe silma vahele ja sellest mudaga seotud probleemid alguse saidki.

Kuivatatud biomuda võib väga edukalt kütteks kasutada, kuid Eestis puuduvad paraku biokombijaamad. “Euroopas on elektri- ja küttejaamad, mis kuivatavad muda ja seejärel põletavad, Eestis on bioenergia kasutamine aga lapsekingades,” nentis Ratnik.

Lääne-Virumaa keskkonnateenistuse juhataja Aivar Lainjärv kinnitas, et Estonian Celli biomuda ei ole ohtlik ja sellest saab väga väärtuslikku mulda, samuti saab seda kasutada energia tootmiseks.

Ka keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek on öelnud biomudale hinnangut andes, et selle ladustamine oleks patt.

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960