8. mai 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Üks konverentsi korraldajaid on Saaremaal oma viinamarjaistandust laiendav Uku Kuut, kirjutas Sakala. Tema arvates on Eestis sel alal perspektiivi. «See on võrreldav mustikate ja maasikate kasvatamisega, viinamarju on aga nendest lihtsam hooldada ja koristada.»

«Põhjamaades kasvavad sordid kasutavad hästi pikka päeva ja suudavad fotosünteesida ka veel kaheksa plusskraadi korral,» teab ta.

Praegu kasvab Uku Kuudil viinamarju poolel hektaril ja samavõrra on neid plaanis sügisel juurde istutada. Tulevikus laiendab ta kasvupinda tõenäoliselt veelgi.

«Praegu ei luba seadus Eestis talupidaja tehtud veini müüa, aga usun, et lähiajal seda muudetakse,» räägib ta. «Näiteks Norras ja Rootsis tehakse kodumaistest marjadest väga kvaliteetset veini.»

Kaks aastat tagasi kohtusid viinamarjakasvatusest huvitatud inimesed konverentsil Lätis Jurmalas. Teine rahvusvaheline põhja regioonide viinamarjakasvatajate kohtumine leiab aset tänavu 18.—20. novembrini Kuressaares.

Uku Kuudi ütlemist mööda tuleb sinna kokku inimesi Põhja-Ameerikast, Venemaalt, Mongooliast, Hiinast, Norrast, Rootsist, Soomest ja Taanist. Välja pannakse kohalikke viinamarjasorte tutvustav näitus ja korraldatakse degustatsioon. Arutatakse ka veinitootmise küsimusi.