15. juuli 2008
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ärimehed tahavad Eestis kanepitööstuse taastada

Kanep (Cannabis sativa) on üks iidsemaid kultuurtaimi, mida on sajandeid kasvatatud vastupidava kiu ja õlirikaste seemnete saamiseks, ettevõtte Perfect Plant OÜ asutajaid Tarmo Taela ja Ago Siinerit võlusid taime mitmekülgsed kasutamisvõimalused ning sobitumine tänapäeva säästva arengu ja efektiivsuse põhimõtetega.

Nende kahe noore mehe eesmärk on taaselustada tööstuskanepi kasvatamine Eestis ja tingimuste ettevalmistamine saaduste töötlemiseks, kirjutas Meie Maa. Projekti vedajate sõnul on Euroopas kanepikasvatajate ja -töötlejate võrgustik olemas – Euroopa Tööstuskanepi Assotsiatsioon (EIHA) – ning 2007. aastast alates ollakse selle liikmed. Noormehed on kanepi kasvatamise suhtes optimistlikud, lausudes: “Kui me seda poleks, me seda tööd ei teeks.” Juba neli aastat on nad teema arendamisega tegelenud.

Eestis on kanep tänavu kasvamas 160 hektaril, millest enamik on seemneks ja 10 hektarit katse eesmärgil kiuks. Eelmise aastaga võrreldes on seda veidi enam. Ka Eesti suurim kanepikasvataja Kruusamägi suurendas tänavu kanepi kasvupinda, ehkki eelmisel aastal jäädi majanduslikult nulli. Ta näeb kanepis potentsiaali. Nõustaja Veeve Kaasiku sõnul on esimese aasta “null” normaalne tulemus.

Saare maakonnas on tänavu kanep kasvamas üheksal hektaril, kahel tootjal – üks mahe-, teine tavatootja. Seemne turuhind on ca 7000 krooni tonnist, maheseemnel ca 10 000 krooni. Taela ja Siineri sõnul on kanepi maailmaturu hind tõusutrendis, eelkõige suurema nõudluse tõttu. Kasvupinnad suurenevad iga aastaga.

Kaasiku hinnangul tuleks siin kanepiseemet ise paljundada, mitte sisse osta. Ta ütles: “Seemnekasvatajaid peaks leiduma, kogemustega inimesi meil on. Olen ise aastaid tegelenud põldtunnustamise ja seemnekasvatusega ning olen huvitatud, et seeme saaks Eestis kohapeal paljundatud. Tuleb sisse tuua selline sort, mida siin edasi paljundada. Finola peaks meie tingustes sobima.”

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960