Autorid: Annika Matson, Annika Matson Kald • 18. detsember 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Juba praegu on selge, et 2009. aastaks tehtud rahastamisplaanid tuleb paremate aegade ootuses külmutada ja ilmselt on enamik piimatootjatest rõõmsad, kui saavad aasta pärast aruandesse kirjutada tänavusega samas suurusjärgus käibenumbri.

Äripäevaga suhelnud piimatootjad kinnitasid, et piimatootja nagu iga teinegi põllumees vajab ettevõtte majandamiseks stabiilsust, sest vasikast kasvab piima andev lehm alles paari aastaga. Põllumehe huvides ei ole rabedale jääle rajatud poliitiliste ostuste järgi talitamine ega hindade rallirajal võistlemine.

Eesti ühe suurima piimatootja Väätsa Agro juhatuse esimees Tiit Tuuleveski on seda meelt, et kehvast seisust hoolimata ei maksa spekuleerida kogu kodumaise piimatootmise hääbumise teemal, sest kliima selleks sobib. Mis aga tema hinnangul ei sobi, on siinmail valitsevad majandusolud.

"Kvootidest rääkida pole enam mõtet, sest nende kadumine on otsustatud. Tänaseks on selge, et kõige efektiivsemalt toodavad piima üle 100pealised karjad," nendib Tuuleveski. "Väiksemad ei pea vastu ja lõpetavad, sest nad jäävad majanduslikus olelusvõitluses suurtele alla. Nii on teada, et nendele on piima hind veelgi madalam, samuti ei taheta alla 15 t/kuus tootvatest farmidest enam piima kokku vedada.“

Tuuleveski möönab, et kui 2008. aasta alguses tekitas üle 5,5 kr/l kerkinud piima kokkuostuhind tootjates mõnusa unelma, et nüüd ollakse lõpuks omadega mäel, siis praegune hind 4,4 kr/l jääb juba alla omahinna (arvestuslikult 4,6 kr/l) ning tootmine hakkab mõtet kaotama.

Säärast olukorda arvestades külmutab Väätsa kõik järgmiseks aastaks kavandatud investeeringud.

Piimanduses keeratakse rahakraanid kinni

OÜ Kuivajõe Farmer enamusosanik Urmas Põlluaas tunnistab, et äri seis pole kiita, sest uue farmi valmimine sattus just üldise kriisi algfaasi.

"Minu farmi toodang on praegu küll vilets, aga ega sellepärast tasu veel lõpetamisele mõelda, sest piimatootmine on Eestis ehk kõige kindlam haru, kuna on mõnevõrra vähem mõjutatud ilmastikust. Aga et osa farme hingusele läheb, on tavaline," arutleb Põlluaas. "Igas valdkonnas kukuvad mõned välja. Enamike firmade investeeringud peatuvad."

Põlluaasa sõnul lükkub raha matmine ka Kuivajõe Farmeri äri edendamiseks edasi. Käibes loodab ta jääda tänavuse aasta tasemele, kokkuostuhinna languse aga kompenseerida toodangu kasvuga.

Seevastu Raikküla Farmeri omanik Tõnu Rahula hinnangul ei anna praegune kokkuostuhind veel põhjust paanitsemiseks, häda oleks käes siis, kui hind langeks 3,8 kr/l kanti. Järgmiseks aastaks kavandatud 20 miljonit krooni maksva 700pealise noorloomafarmi ehitust ja taimekasvatustehnika uuendamist kolme miljoni krooni eest ei kavatse Rahula mineerima hakata. Rahaline kate laudaehitusele tuleb pangalaenust, põllutehnika liisitakse. Siiski möönab Rahula, et investeeringute tegemiseks vajaliku krediidi saamise teele tekkib üha enam tõkkeid.

„Arengut takistab turu piiratus ja kokkuostuhinna langus. Õnneks langeb koos piimahinnaga ka teravilja hind, sest teravili ja muu sööt moodustab piima omahinnast 30–35%,“ märgib ta. „Et Baltimaades on praegu ELi madalaim piima kokkuostuhind, siis püsib kõva lootus, et aasta pärast on see praegusest üksjagu kõrgem.“

Kasumis, mis 2007. aastal ulatus üle 7 miljoni krooni, kaotab Raikküla Farmer tänavu 25–35%, tuleval aastal loodetakse jääda tänavusele tasemele.

Loe veel teiste tootjate kommentaare tänasest Äripäevast