Autor: Ain Alvela • 1. märts 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuhi Ott Otsmanni sõnul muutub olukord eriti tobedaks väiketalunike jaoks, kel vaid üks traktor, millega tal tuleb teha nii põllu- kui metsatöid - kui ta hommikul põldu kündes võib kasutada erimärgistusega kütust, siis päeva teises pooles metsast küttepuid välja vedades peab tal paagis olema tavadiisel.

"Valitsusel oli alguses plaan erimärgistusega kütus tervikuna kaotada, aga eks põllumehed olid sellele vastu, tõstsid kõva kisa ja nii jäi see põllumajandusse see ikkagi alles," selgitas Otsmann.

Peamiselt teraviljakasvatusega tegeleva OÜ Mõisama PM juhataja Jaanus Ajaots märkis, et loomulikult teeb eridiisli kasutamise piirang tegevust keerukamaks. "Näiteks lükkame talu õuel lund, et oleks võimalik tegutseda ja metsatööde jaoks on vaja ka tee sinna lahti lükata. Metsas tuleb ette ootamatuid olukordi, kus on vaja mõnda masinat tõmmata või mõned lume alla jäänud puud kevadel ära tuua," selgitas Ajaots talutööde eripära. "Ei ole selleks eraldi kütust vahetanud, sest see pole võimalik."

"Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevjuht Enno Rebane tunnistas, et erimärgistatud kütuse teema on materjalitootjate jaoks väga oluline. Tema sõnul on mure eelkõige selles, et erimärgistuse kaotamine tehti suure kiirustamisega.

"Pool aastat on antud juhul ette teatamiseks väga lühike aeg," nentis Rebane. "Näiteks muretses üks tootja endale mobiilsed seadmed veidi enne poliitilist otsust erimärgistatud kütuse kaotamiseks ja loomulikult ei osanud ta arvestada, et ei ole tark tegu osta just diiselküttega seadmeid."

Sellest, kuidas erimärgistatud kütuse kasutamise osaline keelamine maaelu ebavõrdsemaks muudab, loe täpsemalt tänasest Äripäevast.