Autor: Ave Lepik • 27. november 2012
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Rasked tööõnnetused tabavad uusi töötajaid

Ligi kolmandik rasketest tööõnnetustest juhtub esimesel tööaastal uue tööandja juures. Seda on üle kahe korra rohkem, kui teisel töötamise aastal.

Täna arutati ümarlaual „Uued töötajad töökeskkonnas ja nende väljaõpe", kuidas seda olukorda parandada. Ümarlaua korraldasid tööohutuse ja töötervishoiu agentuuri Eesti koordinatsioonikeskus ja tööinspektsioon.

Tööinspektsiooni teate kohaselt juhtub kõige rohkem õnnetusi noortega, kes on esimesel töökohal. Kuid tööõnnetusi juhtub palju ka teistes vanusegruppides, s.h üle 30aastastega, kel on olemas varasem töökogemus.

„Tööõnnetuste vältimiseks tuleks juhtida töötaja tähelepanu, kui ta teeb midagi valesti. See ei pruugi olla hoolimatus, vaid teadmatus,” kinnitas tööinspektsiooni töökeskkonna osakonna juhataja Rein Reisberg. „Ärge arvake, et uus kolleeg niikuinii teab, kuidas tervist kahjustamata töötada. Olgugi et neile, kes on töötanud sel alal aastaid, võivad need teadmised tunduda elementaarsena.”

Elvas asuva tööstuselektroonika tehase Enics Eesti AS töökeskkonnaspetsialist Erki Lind tutvustas firmas 2010.–2011. aastatel välja arendatud uute töötajate koolitamise korda ja sisseelamisprogrammi. Ettevõte ei sõlmi töötajaga töölepingut enne, kui ta on läbinud neljapäevase elektroonika baaskursuse ning sooritanud edukalt eksami. Seejärel tutvustatakse uuele töötajale ettevõtte toimimispõhimõtteid ning ta töötab esmalt kaks nädalat juhendaja käe all ning siis kaks nädalat iseseisvalt, kuid juhendaja kontrollib pisteliselt tema tööd. Alles siis langetatakse otsus, kas uustulnuk sobib iseseisvale tööle.

Läbimõeldud tegutsemise tulemus on see, et 600 töötajaga tehases ei toimunud mullu ühtki rasket tööõnnetust. Kergeid tööõnnetusi oli möödunud aastal kuus, neist kahes said kannatada uued töötajad. „Inimene peaks ka ise enda eest natuke hoolitsema. Kõige eest siiski ei oska hoiatada: näiteks oli meil mõne aasta eest tööõnnetus, kui inimene sobras sahtlis, vaatamata sahtli sisse, ja lõikas endale plekitükiga näppu,” märkis Erki Lind.

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960