Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 15. veebruar 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Metsapatoloogia ja -geneetika laboris tegeletakse eelkõige metsahaiguste teadusliku, kuid ka rakendusliku uurimisega. „Uuringutes kasutatakse nii kaasaegseid mikrobioloogilisi (puhaskultuure) kui ka molekulaarmeetodeid (DNA-d),“ selgitas Eesti Maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituudi metsakasvatuse osakonna dotsent Rein Drenkhan.

„Viimane meetod võimaldab näiteks maailmas juba tuntud haigusetekitajaid erinevatel tasemetel võrrelda ja analüüsida.“

Enne labori kaasajastamist DNA-meetodite rakendamine seal võimalik ei olnud.

„Kunstlikult nakatades on nii laboris kui haiguste poolt kahjustatud metsades molekulaarmeetodite abil võimalik uurida seenpatogeenide populatsioonide kujunemist, leida haiguspuhangute tekke põhjuseid, prognoosida epideemiate kulgu ja leida ravimeid kahjustuste vähendamiseks meie metsades,“ lisas Drenkhan.

Hetkel on laboris suurima tähelepanu all uued invasiivsed seenhaigused, sealhulgas ohtlikkuse tõttu karantiinsete haiguste hulka arvatud punavöötaud ja Euroopas hiiglasliku epideemiani arenenud saaresurm. Ka „vanadest” kroonilistest metsahaigustest ohtlikuim – juuremädanikku tekitav juurepess – on jätkuvalt päevakorral, kuid nüüd on selle uurimise võimalused täiesti uuel tasemel.

„Metsageneetika osas annab labor võimaluse tegeleda metsageneetiliste ressursside diversiteedi uuringutega, kuid samuti kontrollida metsaselektsiooniprogrammi raames paljundatud taimse materjali identiteedi küsimusi,“ sõnas Drenkhan.

Renoveeritud labor loob uued tingimused ja võimalused arenguhüppeks metsapatoloogia ja -geneetika valdkonnas nii siseriiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil.

Praktilise metsamajanduse jaoks tõstavad labori uued töötingimused ja sisustus oluliselt tehtavate uurimistööde täpsust ja kaalu Eesti metsade paremaks majandamiseks ja kaitseks. Labori eesmärk on parandada nii teadus- kui õppetöö kvaliteeti, kuid avatud ollakse ka riigi- ja erametsaomanikele vajalike uuringute läbiviimiseks.

Rein Drenkhani sõnul on aga uue labori juures siiski kõige olulisem tegur inimene - ilma õppinud inimeseta targad masinad ei tööta.

 Vaata uue labori fotosid:

13 pilti

Rein Drenkhan, Eesti Maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituudi metsakasvatuse osakonna dotsent

Foto: Meelika Sander-Sõrmus