Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 20. veebruar 2013
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kruuda ja Kivine: tootmine on kolitud maale

Täna toimus Tere Tallinna tööstuses viimane hapukoore tootmine.

Tegu oli ajaloolise sündmusega, piimatooteid on samas majas valmistatud juba 50 aastat. Tere eelkäija, Tallinna Piimakombinaat, saab selle aasta sügisel 120 aastaseks. Käesolev aasta on üldse Terele sündmuste aasta – auväärne 100 aastat tootmist sai täis Viljandi tootmisüksuses.

Tere AS tegeleb toorpiima kokkuostu, piimatoodete tootmise ja müügiga. Tootmisüksused asuvad nüüdsest Viljandis ja Põlvas. Tehas on ka Paides aga seal tootmine hetkel ei toimu. Ettevõttes töötab praegu üle 420 töötaja, veel aasta tagasi oli töötajaid üle 600.

Tere tootenimekirjas on üle 150 toote, neist tuntumad kaubamärgid on Tere, Natural, Hellus, Haps, Merevaik, Emma, Kohuke ja Mumuu.

Äripäeva teemaveeb pollumajandus.ee külastas täna Tallinna tootmist ja uuris, mis teoksil ja mis plaanis.

Meie küsimustele vastasid Tere ASi juhataja Oliver Kruuda ja juhataja asetäitja Ülo Kivine.

Võib öelda, et täna oli ajaloolise Tallinna Piimakombinaadi „viimne päev“. Millised tunded tekivad, kui vaatate tagasi möödunud ajale?

Ülo Kivine: Mina olen olnud siin tööl 1995. aastast. Emotsionaalselt on kurb, et kaob nii vana ja auväärne tootmine Tallinnast. Samas majanduslikust seisukohast, tuleb siiski toota seal, kus tooraine on lähemal. Seda kolimist sai ette valmistatud peaaegu 7 aastat. Minul rutiini pole olnud, aeg on olnud huvitav ja kogemus on see, mis loeb – eriti positiivne kogemus. Edasi jätkan sama tööga, mida seni olen teinud.

Põlva rahvas rõõmustab, olete palganud tehasesse lisatööjõudu. Mis saab Tallinna tehase töötajatest? Palju inimesi olite sunnitud koondama?

Ülo Kivine: Andsime kõigile oma töötajatele võimaluse minna tööle Viljandi või Põlva tootmisüksusesse. See aga kahjuks ei sobinud paljudele. Koondama olime sunnitud peaaegu 70 töötajat. Meie kaader on õppinud ja kogemustega, nad kindlasti leiavad siin piirkonnas uue töö teistes toiduainetetööstustes. Hetkel on vaja meil ka Põlvasse lisatööjõudu.

Kust leiab edaspidi teie ettevõtte juhtkonna ja müügitiimi, kontor Tallinnasse jääb ju alles?

Oliver Kruuda: Meie juhtkond, müügitiim, tellimuste osakond ja tootmisarendus hakkab asuma aadressil Pärnu mnt. 139 Tallinnas (sinine maja). Nii, et kaugele ei ole koli senisest kohast.

Kuidas ettevõtte tegevus piirkonniti nüüd üldse jaguneb?

Ülo Kivine: Administratsioon, arendus ja müük asub Tallinnas, tootmine toimub Põlvas ja Viljandis. Paide tehas peab ootama paremaid aegu, vast aastaid 5-7, sest hetkel ei ole võimalik müüa kasumlikult ei võid ega piimapulbrit. Poolteist aastat tagasi tegime pakkumise paarile piimandusühistule, kes võiks ka tootmist omada aga ei saanud kaubale. Tookord käisid läbirääkimised Jõgeva TÜ, Laeva PÜ ja Epikoga  aga ühistud ei olnud vist siis valmis tootmissektorisse astuma.

Kas Tere tootmismahud jäävad samaks, mis seni?

Oliver Kruuda: Jäävad küll. Kolimisega on eelkõige tootmisefektiivsust silmas peetud. Tehased saavad nüüd toota täisvõimsusel ja on ka väike varuvõimsus. Samas kasvavad kauba logistikakulud, mis on aga paratamatus. Tulevikus on siiski plaan teha väike ladu ka Tallinnasse n.ö ümberladustamiskoht.

Ülo Kivine: Ebaefektiivsemad tootmise osad oleme ajapikku kaotanud ehk sulgenud tootmised. Maht tõuseb Põlvas ja Viljandis ja seega ka efektiivsus. See oli ka kolimisotsuse põhiline ajend, tootmiskulud vähenevad kolmandiku ja loodetavasti kasum kasvab samas mahus.

Kust saate toorpiima?

Ülo Kivine: Toorpiima ostame oma Eesti koostööpartneritelt, hetkel on neid umbes 60. Meil on tootjaid, kellega on kogemus üle 20 aasta.

Kuidas läheb äri Venemaaga ja Skandinaaviaga?

Ülo Kivine: Eksport võiks minna paremini. Oleme veidi pettunud äris Venemaaga. Hea kliendisuhte hoidmine on kallis lõbu. Samas ekspordime Venemaale, Skandinaaviasse, Lätti ja Leetu kolmandiku oma toodangust, põhiliselt siis jogurtit ja kohupiimakreeme. 2011. aastal olime Toiduliidus suurimad eksportijad ja küll seis läheb paremuse poole ka nüüd.

Oliver Kruuda: Oma tootearenduses pöörame igal juhul just tähelepanu ekspordisõbralikumale pakendile. Plaanis on kaotada ära senine purepakend ja selle asemele panna Skandinaavias armastatud tetratop. Meil on soetatud kaks uut suurt villimisliini Põlvasse. Põlvas mulle meeldib toomislogistika pool, me oleme Põlvas teinud palju muutusi ja plaan on asja veel paremaks saada. Viljandi tehas on valmis.

Milline on Tere turupositsioon?

Oliver Kruuda: Meie positsioon turul on hetkel väga hea, turundustöö on olnud pidev tänu turundusjuhi Alar Pingi tööle. Tooted on tuntud. Teised on rohkem tootnud mahutooteid, meie aga oma bränditooteid, mis on kasumlikud. Uudiseks on ka see, et meie kogu n.ö „punane sari“ läheb D-vitamiini lisandiga.

Meie arvates on inimesed nõus maksma piimaliitri eest 55-76 eurosenti, kaubandus aga konkureerib joogipiima hinnaga, see on nagu suurem probleem praegu.

Ülo Kivine: Bränd on see, mida me müüme ja meie bränd on tuntuim. Meie käekäik sõltub eestlaste tarbimisharjumustest. Jaanuar on olnud parimaid kuid läbi aegade kasumlikkuse poolest. Nii, et aasta on alanud kenasti.

Kas Tere otsib investoreid?

Oliver Kruuda: Terel on ideid ja plaane palju, aga napib vahendeid nende elluviimiseks. Ma ei otsi investorit aga ma olen andnud võimaluse, et kui keegi tahab heasse kohta investeerida, siis me võime seda ka koos teha. Mina tahan igal juhul selles äris jätkata ja ettevõtet edasi arendada. Ettevõtet lihtsalt müüa ei ole mul plaanis.

Kuidas jäite rahule ELi uue 2014-2020 eelarvega ehk siis mida arvate Eesti põllumajandussektori rahastamisest?

Oliver Kruuda: On põllumehi, kes ütlevad, et toetusi on vaja ja on ka neid, kes on vastupidisel arvamusel. Euroopa Liit on võrdsete riik. Toetused peaks olema võrdsed kõigile. Kui Prantsusmaal on põhiseadusesse sisse kirjutatud põllumajandustoetused, siis see tähendab seda, et ükspäev otsustada Euroopa Liidus, et me enam ei toeta põllumajandust, see ei ole tegelikult kuidagi võimalik.

Põllumajandustoetused on ja jäävad. Eesti efekt on see, et meil on hästi suured põllumajanduslikud farmid ja see, et 7 aasta jooksul tuleb juurde peaaegu 500 miljonit eurot toetusraha . See on väga hea tulemus ja tagab ka põllumajanduses pika investeeringuvõimekuse ja kindlustunde. Äri peaks saama rahulikult ajada.

Külajutud räägivad, et teil on plaan asuda ise lisaks tootmisele ka piimakarjakasvatusega tegelema, on see nii?

Oliver Kruuda: See külajutt ei vasta tõele. Meil ei ole mõtet osta ühte või kahte põllumajandustootjat. Siis me saame endale muret juurde ja lisatööd. Me saame rääkida sellest siis, kui meil on piisav hulk kapitali, et me saaksime osta kokku  sellise mahu, mis meie tootmisele annab mingisugusegi väärtuse. Me vajame mahtu.

Mida arvate meie Piimaliidu tööst?

Oliver Kruuda: Mulle ei meeldi liidu tänane  töö, ma tahaks seal näha rohkem pealehakkamist ja uuendusi. Ei toimu eriti midagi, infot ei levi, statistikat ei töödelda. Väärtust on vaja luua igal pool ja igas sektoris, olgu siis selleks kasvõi kolmas sektor.

Ülo Kivine: Liit peaks koondama piimatöötlejaid ja tegelema nende arendamisega. Selleks, et sektor areneks, peaks liit ka arenema. Peaks seadma konkreetsemaid eesmärke ja olema rohkem nähtaval, seisma ka tööstuste eest.

 

 

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960