Autor: Karin Ploom • 19. märts 2013
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Põllumajandusliku rendilepingu lõppemine

Põllumajanduslik rendileping võib olla sõlmitud nii tähtajaliselt kui ka tähtajatult. Lepingu lõppemine saab olla korraline ja erakorraline.

Lühidalt selgitades tähendab korraline lõppemine lepingu kehtivuse lõppemist näiteks tähtaja möödumisega. Erakorraline lõppemine tähendab ühe lepingu osapoole aktiivsust lepingu lõpetamiseks reeglina lepingu teisest poolest tuleneval põhjusel.

Korralisel rendilepingu ülesütlemisel ei ole vaja erilist mõjuvat ülesütlemise põhjust ning pool võib lepingu üles öelda ka juhul kui tal pole enam lepingu täitmise vastu huvi. Olgu siinkohal täpsustatud, et korraliselt saab üles öelda vaid tähtajatut rendilepingut. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 353 lg 2 kohaselt võivad tähtajatu põllumajandusliku rendilepingu lepingupooled üles öelda, teatades sellest ette vähemalt üks aasta. Lepingu võib üles öelda üksnes selliselt, et leping lõpeb 1. aprillil või 1. oktoobril. Vastavalt VÕS § 354  kehtib ülesütlemine vaid juhul kui see on tehtud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (näiteks e-kirja teel). See tähendab eelkõige, et üksnes suuline teavitamine soovist lõpetada rendileping, ei ole piisav ning sellel puudub õiguslik jõud. Etteteatamistähtaja juures on oluline, et vastavalt VÕS § 340 lg-le 4 on seadusest kõrvale kalduv kokkulepe, misjon rentniku kahjuks, tühine. Seega ei saa pooled lepingus kokku leppida rendilepingu korralise ülesütlemise teistsugustes etteteatamistähtaegades, eelkõige lühemates. Samuti, olenevalt olukorrast võib ka pikem tähtaeg osutuda tühiseks, kuivõrd teistsuguse intervalliga etteteatamise tähtaeg ei pruugi olla rentniku huvides.

Nii tähtajatut kui tähtajalist rendilepingut on võimalik üles öelda erakorraliselt ning selleks peab esinema mõjuv põhjus, millest tulenevalt ei saa enam lepingut lõpetada soovivalt poolelt eeldada lepingu jätkamist. Seadusandja on toonud VÕS § 314-319 loetelu asjaoludest, milliste esinemisel saab pidada lepingu ülesütlemist toimunuks mõjuval põhjusel. Tegemist ei ole aga ammendava nimekirjaga ning igal üksikul juhul tuleb hinnata, kas lepingu erakorralise lõpetamise alust saaks pidada mõjuvaks.

Tähtajalise põllumajandusliku rendilepingu lõppemise puhul tuleb arvestada, et kõik rendilepingud ei lõppe automaatselt tähtaja möödumisega ning vastavalt VÕS §-le 352 kui vähemalt kolmeks aastaks sõlmitud põllumajandusliku rendilepingu puhul ei teata kumbki lepingupool vähemalt kaks kuud enne lepingu lõppemist, et ta ei soovi lepingu pikenemist, eeldatakse, et leping muutub tähtaja möödumisel tähtajatuks. Ning ka selle sätte puhul on kõnealusest tingimusest rentniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine.  Nimetatud säte ei esita kohustuslikku vorminõuet teisele lepingu poolele oma pikendamise mittesoovi edastamise osas ning seega on siinkohal formaalne eeldus lepingu lõppemiseks täidetud, kui lepingu pool on oma seisukohta väljendanud ka suuliselt. Kuivõrd kõnealune paragrahv sätestab üksnes eelduse, et leping on pikenenud kui pooled ei ole kahe kuu jooksul enne tähtaja saabumist avaldanud oma lepingu lõppemisele suunatud tahteavaldust, võib järeldada, et tahteavaldust on võimalik väljendada ka konkludentselt ehk kui lepingupartneri käitumisest on võimalik selgelt välja lugeda, et lepingu pikendamise soovi lepingupartneril ei ole.

Kui leping ei muutu tähtajatuks, saab lepingu pikendamine toimuda vaid kas poolte kokkuleppel või kohtulahendi alusel. VÕS § 357 lg 1 annab rentnikule õiguse nõuda põllumajandusliku rendilepingu pikendamist kui rendileandja ei nõustu lepingu pikendamisega. Põllumajandusliku rendilepingu ülesütlemise korral rendileandja poolt võib rentnik kolme kuu jooksul ülesütlemise teate kättesaamisest nõuda kohtus lepingu pikendamist, kui pikendamist võib rendileandjalt oodata. Siinjuures peab VÕS § 357 lg 2 kohaselt rendileandja tõendama, et temalt pikendamist oodata ei saa.

Oluline on märkida, et vastavalt VÕS § 357 lg-le 1 tähtajalise rendilepingu pikendamise taotluse peab rentnik kohtule esitama üheksa kuud enne lepingu lõppemist. Arvestades, aga et VÕS § 352  kohaselt peab rendileandja vaid kaks kuud enne lepingu tähtaja saabumist teatama, et ei soovi lepingu pikenemist, tekib seadusest tulenevalt olukord, kus enne kui rentnikule on selge, kas rendileandja soovib lepingu tähtaegset lõppemist või mitte, tuleb esitada kohtule avaldus vastava tahteavalduse saamiseks rendilepingu pikendamise osas.

Äripäeva teemaveeb pollumajandus.ee korraldab koostöös advokaadibürooga Aivar Pilv  26. märtsil Tallinnas Oru hotellis põllumajandussektori ettevõtjatele seminari ettevõtluses oluliste lepingute teemal. Tule kuulama!

Loe seminari kohta SIIT

 

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960