Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 11. juuni 2013
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Uus MAK ei soosi väikeettevõtlust

Täna kuulab Riigikogu Maaelukomisjon huvigruppide esindajate arvamusi  Maaelu Arengukava (MAK) 2014-2020 eelnõu kohta. Ettekandega väikeettevõtjate seisukohtadest  esineb EVEA asepresident Marina Kaas.

EVEA arvates on uus MAK väikestele maapiirkonna ettevõtjatele praegusest perioodist palju ebasoodsam, eelnõus sisalduvad mitmed kitsendused ning mittepõllumajandusliku maaettevõtluse toetamise rahalist mahtu on kärbitud ligi poole võrra.

EVEA leiab, et  maaelupoliitika üheks oluliseks eesmärgiks peab olema inimeste ja kapitali tagasi toomine maapiirkonda ning töökohtade loomine. Selleks ainus jätkusuutlik lahendus on mittepõllumajandusliku väikeettevõtluse arendamine, seal hulgas kohaliku põllumajandustoodangu töötlevate väikefirmade arendamine. Kaasi sõnul on vaatamata pikale aruteluprotsessile uues MAKis mitu väikeettevõtja jaoks valusat probleemi, millest ei õnnestunud Põllumajandusministeeriumiga kokku leppida.  Olulisimaid probleeme on kolm:

1. maaettevõtluse mitmekesistamise meetme  eelarve 45%-line  vähendamine võrreldes käimasoleva perioodiga;

2. mittepõllumajanduslike investeeringutoetuste 2001 aastast muutumatuna püsinud piirsumma (100 000€ kogu 7-aastase perioodi jooksul ühe taotleja kohta),  mis ei ole enam piisav mõjusate investeeringute ellukutsumiseks, nagu nt. mahajäetud ja ajalooliste hoonete rakendamine ettevõtlusse või  kaasaegsete tootmisvõimsuste rajamine maapiirkonda.

3. toidusektoris on väikeettevõtjale uuel perioodil  seatud investeeringutoetuse piir 300 000€, samas kui keskmine või suur ettevõte saab taotleda kuni 2 miljonit eurot. 60%-ni suurenenud omafinantseeringu määra tingimustes mõjub see piirang väiketootjatele diskrimineerivana, kuna ei võimalda saada võimendust  suurematele kasvuprojektidele samal määral, nagu seda on võimalik keskmistel või suurtel ettevõtetel. Lisaks leiab EVEA, et suurettevõtete toetamine tagastamatu abi vormis ei ole üldse põhjendatud, sest nendel ei ole raskusi juurdepääsuga laenukapitalile ning seega ei ole toetustel ergutavat mõju. 

Maaelu arengukava on läbimas ministeeriumide kooskõlastusringi ning juuni lõpus esitatakse Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks. EVEA on juba varasemas staadiumis esitanud oma ettepanekuid nimetatud probleemide lahendamiseks ning ootab Põllumajandusministeeriumilt suuremat tähelepanu nende ettevõtjate seisukohtadele, kes suudavad asendada põllumajandusest kadunud töökohad maapiirkonnas.

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960