Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 1. juuli 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Püüda tohib vaid selliseid vähke, kelle pikkus otsaorgi tipust laka lõpuni on vähemalt 11 sentimeetrit või üle selle. Vähipüük on lubatud kuni 50-sentimeetrise läbimõõduga vähinataga ning -mõrraga, mille läbimõõt on alla ühe meetri, millel puuduvad juhtaed ja tiivad ning millel ei ole rohkem kui kolm ava.

Vahendite tähistamine ja märgistamine peab veekogul või selle kaldal võimaldama tuvastada püügivahendi kasutaja või omaniku. Selleks tuleb tähisele kanda loetavalt kalastuskaardi omaniku isikukood, mille alusel on Keskkonnainspektsioonil võimalik püügivahendi legaalsust kontrollida.

Jõevähi püük on 2013. aastal keelatud Saare maakonnas Põduste jões, Laugi peakraavis ja Riksu ojas ja Riksu lahel ning Harju maakonnas Jägala jões ja selle lisajõgedes ning Vääna jões.

Kalastuskaardi alusel teostatud vähipüügi kohta tuleb viie kalendripäeva jooksul esitada aruanne Keskkonnaametile või pilet.ee keskkonnas. Selle esitamata jätmise korral võib püügiõiguse omanikku karistada rahatrahviga kuni 400 eurot, korduva aruande esitamata jätmise korral kalastuskaarte samale isikule ei väljastata.

Täpsem info Keskkonnaministeeriumi kodulehel:

Vähipüügivõimalused 2013;

Kalastuskaardi taotlemine;

Kalastuskaardi alusel harrastuspüügi eest tasumine;

Kalastuskaardi alusel toimunud püügiaruande esitamine.