8. august 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kuigi praeguse maaelu arengukava viimane, seitsmes aasta koos oma projektidega alles kestab, teeb see perioodi 2007–2013 peale kokku üle 86 miljoni euro, mille iga piirkond on saanud kohalikku arengusse suunata. Selleks on tehtud koguni 6000 projekti ehk ligi kolm projekti päeva kohta.

Eesti maapiirkondades tegutseb kokku 26 kohalikku tegevusgruppi, mis katavad maapiirkonna peaaegu sajaprotsendiliselt. Igal aastal on nad saanud erinevate projektide vahel jaotada keskmiselt 12,78 miljonit eurot.

Niisiis – kuidas kerkis Sinu kodukohta uus vinge palliplats või seikluspark?

1. Avaliku ja erasektori koostöös – see on üks Leader-lähenemise eripärasid – loodi tegevusgrupp, näiteks Nelja Valla Kogu, Piiriveere Liider, Võrtsjärve Ühendus vms.

2. See sama tegevusgrupp koostas oma piirkonnale kohaliku arengu strateegia, kus pandi kirja oma kodukandi vajadused ja võimalused nende vajaduste lahendamiseks.

3. Kuna piirkondade vajadused on erinevad, siis on ka strateegiad oma sisult väga erinevad – kes panustab turismi arendamisse, kes kohaliku toidu tutvustamisse jne.

4. Rahastatava projekti valiku protsess algab sellest, et kuulutatakse välja taotluste vastuvõtu aeg. Selleks ajaks tuleb kohalikel ettevõtjatel, vabaühendustel ja ka avaliku sektori esindajatel esitada oma taotlus.

5. Kui tähtaeg on kukkunud, asub tegevusgrupp projekte hindama. Kuna taotlusi on alati rohkem kui eelarves vahendeid, siis kõiki projekte heaks kiita ei ole loomulikult võimalik. Esimese kuue aastaga esitati kokku ca 9500 taotlust. Projektide hindamiskomisjoni ja tegevusgrupi juhatusse kuuluvad erinevad inimesed ning haldusmenetluse mõttes toimub ka projektide hindamisel taandamise kord.

6. Kohalikult tegevusgrupilt heakskiidu saanud taotluste järgmine samm on esitamine PRIAsse. 2012. aasta lõpuks oli PRIAsse esitatud üle 6000 erineva taotluse, mis tähendab, et kohalikud tegevusgrupid jõudsid tagasi lükata umbes 3500 projekti.

7. Heakskiidu saanud projektide seas on olnud kohaliku toidu arenguga seotud algatusi ja projekte, piirkonna turismi arendamist, kohalike vaatamisväärsuste tähistamist ja kaardistamist, erinevaid tegevusi ettevõtluse arendamiseks ja noortele suunatud projekte, koolitusi ja ühisüritusi, messidel ja õppereisidel käimist ning mitmeid teisi tegevusi, mis on piirkonda elavdanud.

Veelgi huvitavamaid arenguid lubavad Euroopa Liidu järgmise programmperioodi 2014–2020 regulatsioonide eelnõud, mis annavad võimaluse laiendada senist maapiirkondades rakendatavat LEADER-lähenemist ka teistesse fondidesse (Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond ning Ühtekuuluvusfond) ja linnapiirkondadesse. Uuel perioodil nimetatakse Leader-lähenemist ka „kogukonna poolt juhitud kohalikuks arenguks“ (CLLD ehk Community-led local development). Laienemine teistesse fondidesse annaks võimaluse läheneda kogukondade arengule terviklikult, mitte ainult maaelu vaatenurgast.

Igal ühel on võimalus kaasa lüüa kohaliku elu arendamisel

Juba on kohalikud tegevusgrupid hakanud uueks programmperioodiks ka piirkonnapõhiseid kohaliku arengu strateegiaid koostama. Nendest peaksid välja tulema iga piirkonna vajadused ja ka lahendused. Nagu selgi perioodil, ei ole kavas kohalikele tegevusgruppidele täpselt ette kirjutada, milliseid konkreetseid meetmeid nad peavad rakendama – iga tegevusgrupp peab ise välja töötama just need meetmed, mis enim toetavad piirkonna arengut ning vastavad nii Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi prioriteetidele kui ka maaelu arengukava eesmärkidele. Just läbi Leader-meetme saab iga inimene tegevusgrupi piirkonnas anda vahetult oma panuse selleks, et töö ja kodu lähedase piirkonna elu muutuks paremaks. Praegu on just paras aeg võtta ühendust oma kodukoha kohaliku tegevusgrupiga ja osaleda uue strateegia koostamisel.

Loe kogu artiklit SIIT

Autor: Tanel Tang