3. september 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Peamiste toiduainete osas suudab Eesti end ise toita ja jääb veel üle teistegi toitmiseks. Näiteks piima ja piimatooteid toodame enam kui 160% enda vajadustest, teravilja ligikaudu 120% ja sealiha enam-vähem sama palju kui ka ära tarbime. Omatoodangust  jääb puudu ennekõike selliste toodete puhul, mis sõltuvad enam ilmastikuoludest – näiteks köögiviljade osas suudame toota 2/3 tarbitavast kogusest, puuviljade ja marjade puhul vaid ligikaudu 10%.

Samas ei tähenda omatoodangu piisavus veel, et neid kaupu Eestisse sisse ei tooda ja vastupidi. Näiteks odavama hinna tõttu või tarbijate valikuvõimaluste rikastamise huvides tuuakse Eestisse sisse ka tooteid, mida meil endil tegelikult piisab. Samuti on tihtipeale küsimus toodete täpses kvaliteedis, eriomadustes vms., mida Eesti toodetel ei pruugi olla.

Kokkuvõttes on põllumajandustoodete väliskaubandusbilanss kerges miinuses – 2012. aasta eksport oli 1,163 mld eurot ja importisime 1,359 mld euro väärtuses.

Trend on puudujäägi vähenemise suunas. Võime loota, et tulevikus viime  põllumajandustooteid välja sama palju või rohkem kui sisse toome.

Tasub teada:

16,3 tuhat hektarit ehk 3% väiksem oli põllukultuuride kasvupind 2012. aastal võrreldes 2011. aastaga. Kokku oli põllukultuuride kasvupinna suurus 569 000 hektarit.

Autor: Taavi Kand