Autor: Tanel Raig • 4. september 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Uue jahiseadus lõi aluse, et jahiselts ja maaomanik sõlmiksid lepingulised suhted ja lepiksid kokku, millistel tingimustel maaomaniku maal jahti peetakse. Kokkuleppe üheks osaks peab olema ka, kuidas jahiloomade tekitatavat kahju ennetatakse ja tekkinud kahju kompenseeritakse. See on maaomanikule võimalus esitada tingimusi maa kasutamiseks jahipiirkonna kasutajale.

Kui mingil põhjusel ei ole võimalik lepinguid sõlmida, saavad maaomanikud nõuda jahiseltsilt (sellelt, kellel on õigus omaniku maa peal jahti pidada ja korraldada) kahjude osalist kompenseerimist kuni 100 euro ulatuses hektari kohta. See toimub keskkonnaministri kinnitatud metoodika alusel ning kahju hindajaks on atesteeritud põllu- ja metsamajanduse konsulendid. Õigus kompensatsiooni nõuda tekib vaid siis, kui omanik on jahiseltsi eelnevalt võimalikest kahjustuskohtadest nõuetekohaselt teavitanud.

Lisaks tekkis uue seadusega võimalus jahipiirkonna kasutaja väljavahetamiseks, kui seda nõuavad maaomanikud, kellele kuulub vähemalt 51% jahipiirkonna jahimaa kinnisasjadest ja pindalast. See annab maaomanikele seni puudunud võimaluse rääkida kaasa, kes tema maal jahti peab. Teisalt tagab see väikemaaomanike huvide kaitse, sest otsuseid ei saa teha vaid paari suurmaaomaniku soovidest lähtuvalt. Samuti ei pikendata edaspidi kasutusõiguse luba automaatselt, selleks peab olema jahindusnõukogu heakskiit.

Karu, hunt, metssiga, põder, hirv, metskits ja ilves on loomad, mille küttimiseks peab olema moodustatud jahipiirkond. Ülejäänud loomadele (väikeulukitele) võivad oma maaomandi piires jahti korraldada kõik jahimaad omavad maaomanikud. Kui maaomanikel see huvi puudub, saavad seda teha jahipiirkonna kasutajad.

KORDUVAD KÜSIMUSEDJahimaa kasutusse saamisega kaasneb jahimeestel õigus küttida ulukeid ja korraldada jahipidamist ning kohustus teostada ulukite seiret ja kooskõlastada oma tegevus maaomanikuga, kelle maal tegutsetakse.

Millised kohustused kaasnevad jahipiirkonna kasutajale uue jahiseadusega?

Millised on maaomaniku õigused uue jahiseadusega?

Maaomanikul on õigus:1) korraldada oma maal väikeulukijahti;2) sõlmida kokkulepe jahindustegevuse korraldamiseks oma kinnisasjal;3) seada oma maal jahipidamiseks tingimusi või jahipidamine keelata;4) algatada jahipiirkonna kasutaja väljavahetamine;5) teha ettepanekuid jahindusnõukogule jahipiirkonna piiride muutmiseks.

Millisel juhul tuleb jahipiirkonna kasutajal sõlmida maaomanikuga leping?Uue jahiseaduse järgi tuleb kinnisasjal jahipidamiseks kinnisasja omanikuga sõlmida leping. Riigimaa jahindusliku kasutamise leping sõlmitakse riigimaa valitseja määratud isikuga. Ilma lepinguta tohib jahti pidada piiramata või tähistamata kinnisasjal päikesetõusust päikeseloojanguni, kuid mitte lähemal kui 200 meetri kaugusel hoonest. Seda juhul, kui maaomanik ei ole oma maal jahipidamist keelanud.

Kuidas toimub ulukikahjude hüvitamine?

Uue seaduse järgselt hüvitab jahipiirkonna kasutaja uluki tekitatud kahju maaomanikule vastavalt sõlmitud lepingule maaomaniku nõudel.Lepingu puudumise korral on kinnisasja omanikul või tema nõusolekul muul isikul õigus nõuda jahipiirkonna kasutajalt põllumajanduskultuuridele ning metsamaal kasvavatele okaspuudele uluksõraliste tekitatud kahju osalist hüvitamist ühe vegetatsiooniperioodi jooksul kuni 100 eurot hektari kohta aastas.Jahipiirkonna kasutaja ei ole kohustatud hüvitama uluksõraliste tekitatud kahju, kui:1) maaomanik või tema nõusolekul muu isik on kirjalikult keelanud jahipidamise oma kinnisasjal;2) põllumajanduskultuuri kasvupindala kahjustatud ala on väiksem kui 100 ruutmeetrit;3) põllumajanduskultuuri kahjustus üle viie hektari suurusel põllumaal on tekkinud välispiirist esimese kümne meetri ulatuses;4) uuendataval metsamaal on vähemalt 1500 kahjustamata okaspuud hektari kohta;5) puistus on esimeses ja teises rindes kokku 1200 kahjustamata okaspuud hektari kohta;6) maaomanik või tema nõusolekul muu isik ei ole jooksva aasta 1. maiks esitanud jahipiirkonna kasutajale ulukikahjustuste ennetamise teatist;7) maaomanik või tema nõusolekul muu isik ei ole rakendanud eelnevalt esitatud kahjude ennetamise teatises toodud kahjude ennetamise meetmeid;8) maaomanik või tema nõusolekul muu isik on takistanud ulukikahjustuste ennetamise teatises näidatud kohas jahipidamist.

Kuidas osaleb riik ulukikahjude hüvitamises?

Riik toetab neid jahiseltse, kus jahipiirkonna kasutaja või kasutajaid ühendav organisatsioon on moodustanud maaomanikule uluki tekitatud kahjust tulenevate nõuete katmiseks reservfondi, mille vahenditeks on liikmetelt kogutud maksed, toetused ning muud tulud.Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus toetab reservfondist tasutud nõuete osalist katmist mahus, mis on minimaalselt 10 protsenti ja maksimaalselt 30 protsenti reservfondi aastas tehtud väljamaksetest ning mis ei ületa taotletavale aastale eelneva aasta jahipidamisõiguse tasu riigieelarvesse laekumise aastast mahtu.Uluki tekitatud kahju hüvitab osaliselt riik, kui:1) kahju tekib kaitstava loodusobjekti territooriumil, kus kahju tekitanud uluki küttimisele on seaduse või kaitse-eeskirjaga seatud piirangud;2) kahju tekib alal, kus Keskkonnaamet on käesoleva peatanud jahipidamise kahju tekitanud ulukile;3) kahju tekib alal, mis jääb ühe kilomeetri raadiusesse ala piirist, kus looduskaitseseaduse alusel või kaitse-eeskirjaga on jahipidamine keelatud;4) kahju tekib jahipiirkonnaga liitmata jahimaal või alal, mis jääb ühe kilomeetri raadiusesse jahipiirkonnaga liitmata jahimaa piirist.Endiselt hüvitatakse riigi poolt pruunkaru, hundi, ilvese, hane ja lagle tekitatud kahju looduskaitseseaduse alusel kehtestatud korras.

Allikas: Keskkonnaministeerium