Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 24. oktoober 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Tänapäeval on keemiliselt saastatud toiduga saadud ägedad mürgistused haruldased, toidutoksikoloogia põhifookuses on üha enam pikaajalisel manustamisel toimivad ained,“ rääkis professor Püssa. „Pikaajaline ehk krooniline toksiline toime võib põhjustada või kaasa aidata vähktõve, südame-veresoonkonna, närvisüsteemi jt krooniliste haiguste arengule.“

Madala doosi hüpotees puudutab eelkõige aineid, mis toimivad hormoonsüsteemi häirijatena ehk hormoonide matkijatena. „Üha enam koguneb andmeid selle kohta, et sellised ained võivad omada inimese organismi jaoks ebasoovitavat toimet juba oluliselt madalamates doosides, kui seni arvati.“ Klassikalise monotoonse doos-mõju sõltuvuse asemel on neil juhtudel tegemist koguni mittemonotoonse U-kujulise kõveraga – see tähendab, et kui tavapäraselt doosi alanemisel nõrgeneb ka aine toksiline toime, siis nende ainete korral  hakkab teatud doosist madalamale minnes toime hoopis uuesti tugevnema. „Kõige enam kahtlustatakse praegu ainet nimega bisfenool A, mis on võimeline leostuma toiduainetesse plastikpakenditest, kuid kahtluse all on ka teisi pakendimürke  ja inimtekkelisi keskkonnamürke,“ sõnas Püssa. Professori arvates tuleb selliste ainete sisalduse maksimaalselt lubatud tasemed toidus ilmselt ümber hinnata. Euroopa Toiduohutuse Amet (EFSA) on sellega bisfenool A näitel juba algust teinud.

Püssa rõhutab veel, et väga paljudel juhtudel ei toimi mürgina üldse mitte see aine, mida mürgiseks loetakse ja mida on võimalik sisse süüa või hingata, vaid hoopis selle aine muundumise produkt, mis tekib organismis ainevahetuse protsesside tulemusena. „Seega sõltub mingi aine mürgisus küllaltki suures osas konkreetse organismi geneetilistest ja füsioloogilistest näitajatest, sh elustiilist ja toitumisest.“ Tänu Eesti Maaülikooli toiduhügieeni osakonna labori keemilise analüüsi aparatuuri arengule on nüüd võimalik palju täpsemalt uurida võõrainete ainevahetuse produkte ja sellest ka toksikoloogilisi järeldusi teha.

Tõnu Püssa tutvustas eelkirjeldatud seisukohti ka sel aastal toimunud 59. rahvusvahelise lihateaduse ja -tehnoloogia kongressi (ICoMST-2013) plenaarettekandes, olles esimene Eesti teadlane, keda sellel mainekal kongressil ühte põhiettekannetest tegema paluti. Ettekandes tutvustati lühidalt ka toiduhügieeni osakonnas tehtavaid töid lihatoodete oksüdatsiooni mehhanismide uurimise alal. Konverentsi plenaarettekanded, sealhulgas T.Püssa oma, avaldati ajakirja Meat Science erinumbris.

Rahvusvahelise lihakonverentsi ettekannet on võimalik eesti keeles lühendatult kuulata reedel, 25. oktoobril Dorpati Konverentsikeskuses konverentsil „Veterinaarmeditsiin 2013“ toiduhügieeni ja kvaliteedi sektsioonis.

Konverentsi programm on kättesaadav SIIT.