Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 7. november 2013
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

1000 haugi leidsid uue kodu

Eile lasti Uljaste järve, mille taaskalastamisega on juba paar aastat tegeldud, 1000 Tartumaal kasvatatud haugi, kelle söögilaua tarbeks tuuakse varakevadel juurde särge, kirjutab Põhjarannik.

Riina Kalda kalamajandis suve jooksul üles sirgunud tuhatkond haugi sai endale eile uue kodu Uljaste järves, mille taaskalastamise hüvanguks kalapopulatsiooni kunstlikult suurendatakse. Varem on endale järves kodu leidnud samast kasvandusest pärit linaskid.

Teisipäeval Uljaste järve lastud haugid oleksid üles kasvanud Peipsis. Seda juhul, kui nende mari poleks eriloaga kasvandusse sattunud. Kevadel kogutud marjast kasvatati Tartumaal Haaslavas väikesed kalad, kes tiigis sedapalju suureks said, et neil oli nüüd õige aeg looduslikku elupaika kolida. Haugid toodi kohale hapnikuga täidetud veekottides.

“Eks kõige suurem mure ole selle ööpäeva jooksul, kui haug marjast koorub,” ütles kalakasvanduse omanik ja juht Riina Kalda, kelle sõnul tuleb koorumise ajal kasvanduses tähelepanelik olla, et kõik laabuks ja sujuks ning mingi rikke tõttu protsess seisma ei jääks. Rohkem kui poolteiseks tunniks marja sellel ajal järelevalveta ei jäeta.

Kalda kalamajand Carpio tegeleb peamiselt karpkaladega, kuid tellimustööna tegeldakse linaski, haugi ja koha asustusmaterjali kasvatamisega. Nii on samast kasvandusest pärit Uljastel poolteist aastat tagasi keskkonnaameti poolt järve lastud linask ning haugi on kasvatatud Ülemiste järve kalapopulatsiooni suurendamiseks. “Kõige tavalisem põhjus, miks meil kasvatatud kala uuesti vette lastakse, on mitmesugused ehitustööd – sadamaehitajad, kes kudemise ajal kalu häirivad, peavad seda kompenseerima kasvanduses kasvatatud kaladega,” rääkis Kalda.

Kokku läks 1000 haugi kasvatamine ning järve laskmine maksma ligikaudu 1500 eurot, millest poole võttis enda kanda Viru Keemia Grupp ning teise poole Kiviõli Keemiatööstus.

Loe edasi artiklit SIIT.

Tule kuula Äripäeva konverentsi "Põllumajanduse Äriplaan 2014" ja saa teada, mis toimub kogu sektoris, ka vesiviljeluses. Vaata konverentsikava SIIT.

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960