Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 15. november 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eesti kalurid saavad piirijärvedest järgmisel aastal olulisematest kalaliikidest püüda ahvenat 800, koha 650, latikat 750, haugi 120, särge 350 ja rääbist 25 tonni. Käesoleva aastaga võrreldes saavad kalurid rohkem püüda latikat, särge ja rääbist. Vähenevad ahvena ja haugi püügivõimalused.

“Püügivõimaluste otsustamisel võeti aluseks mõlema riigi kalateadlaste soovitused. Teadlased hindasid järvede ahvena-, latika-, haugi- ja särjevaru suhteliselt heaks, ent tindi- ja siiavarude kaitsmiseks tuleb piirata nende püüki. Kohavaru seisund võrreldes paari varasema aastaga on tagasihoidlikum. Koha kaitsmiseks keelati järgmise aasta esimesel poolaastal järvedel püük põhjanooda ehk mutnikuga, sest selle peenesilmalise püügivahendi kasutamisel jäävad paratamatult sinna ka alamõõdulised kohad,“ selgitas Eesti delegatsiooni juht, Keskkonna-ministeeriumi asekantsler Marku Lamp.

Tindi- ja siiavarud on väga napid, mis on suures osas tingitud röövkalade suurest arvukusest järvedes aga ka ebasoodsatest ilmastikuoludest, mis ei soodusta nende kudemise õnnestumist. Pikalt madalseisus olnud rääbisevaru seisus on viimastel aastatel märgata olukorra paranemist.  Sellest tulenevalt lubatakse järgmisel aastal rääbisepüüki kümne päeva võrra pikemal ajavahemikul kui käesoleval aastal ehk 21. juunist 31. juulini ning siis võivad Eesti kalurid rääbist püüda 10 tonni rohkem kui 2013. aastal ehk 25 tonni.

Lisaks kalapüügimahtude kokkuleppimisele arutati ka järelevalve töö ühist korraldust ja teadusprogrammide teemadel.

Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve 2014. aasta teise poolaasta püügirežiim lepitakse kokku järgmise aasta juunis Venemaal toimuvatel kahepoolsetel kalanduskonsultatsioonidel.