Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 3. detsember 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

21. novembril Siguldas toimunud lõpukonverents võttis kokku kaheaastase projekti töö. Eesti poolelt said konverentsil sõna Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus (pildil), Lõuna-Eesti Taluturu juht Merle Vall, Raili Pagarikojast Raili Kallavus ja EMÜ-st Tiiu Ohvril.

Roomet Sõrmuse sõnul on ta huviga jälginud Lõuna-Eestis läbi viidud kohaliku toidutootmise projekte ja uute toodete jõudmist kaubanduslettidele, samuti üldistas ta toiduainete (sh kohaliku toidu ja mahetoidu) tarbimise tendentsid Eesti turul.

Merle Vall tutvustas Lõuna-Eesti taluturu kui ühe efektiivselt tööle hakanud kohaliku toidu tootjate käsutuses olevat jaotuskanalit, mis nüüdseks on juba Tartust ka Pärnusse laienenud. Ettevõtja Raili Kallavus rõhutas, et projektis osalemine sisendas julgust katsetada erinevate toorainetega ja andis kontakte ja koostöövõimalusi teiste ettevõtjatega. Ülikooli esindajale kohaselt analüüsis Tiiu Ohvril kohaliku toidu töötlejate konkurentsieeliste kasutamist seostatuna uuemate turundusteoreetiliste lähenemistega.

Projekti raames koolitati toidutootjaid ning tipptegijate juhendamisel töötasid nad endale välja uued tooted, samuti aidati neid pakendi disaini osas. Eesti Maaülikooli vastutuseks oli toidutöötlejate tarbeks arvustuste tegemise abivahendi (nn toidukalkulaatori) välja töötamine ja soovijatele kättesaadavaks tegemine.

Projekti tutvustamiseks valmis kaks TV saadet, samuti raamat „Kohalik toit: Parimad palad naabrite köögist“, kus tippkokad mõlemast riigist tõestasid, et vanadele retseptidele saab edukalt üles ehitada uued gurmeeroad. Projekt tegi üldse tihedat koostööd gurmeetoidu pakkujatega ja edasimüüjatega. Nii on Tartu Taluturus müügis Raili Pagarikoja uued tooted, Tartu ja Tallinna Konsiumisn Kadastiku talu küüslaugutooted ja üle vabariigi erinevates restoranides pakutakse klientidele Maheveski talu õunamahla porgandiga. Maheveski õunamahl on jõudnud juba ka Soome turule.

FOODART’i projekt (ametliku nimega: Developing rural food businesses competitiveness by cross-border artisan food networking) kestis septembrist 2011 kuni novembrini 2013. Taotluses sõnastati eesmärgiks: “tugevdada sidemeid kohalike toidutootjate ning restoranide vahel, edendades restoranides ja gurmeesektoris kvaliteetsete kohalike toodete kasutust ning propageerides kohalikku kulinaariapärandit”. Tulemused tõestavad eesmärgi saavutatust. Projekti partnerid olid Sigulda omavalitsus, Läti Maanõustamis- ja Koolituskeskus, Põlvamaa Arenduskeskus ja Eesti Maaülikool ning selle rahastus tuli Eesti-Läti programmist.

Lisainfo:

Tiiu Marran, FOODART’i projekti koordinaator Eestis: tiiu.marran @ polvamaa.ee

Tiiu Ohvril , Eesti Maaülikool: tiiu.ohvril @ emu.ee