Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 4. detsember 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tutvustame tulemusi lootuses, et need pakuvad lugejatele mõtteainet, kasulikku teavet nii seniste eelduste kinnitamiseks kui väärarvamuste kummutamiseks. PRIA statistika ja analüüsi büroo koostas selle ülevaate 11. oktoobri 2013 seisuga.

 Kui palju on PRIA-l kliente ja kus nad on?

PRIA ülesannete hulka ei kuulu üksnes toetuste menetlemine, vaid ka põllumajandusega seotud riiklike registrite pidamine (põllumassiivid, põllumajandusloomad, põllumajandustoetused). Nii ongi 2002.a kasutusele võetud kliendiregistris (täpse nimetusega põllumassiivide ja põllumajandustoetuste register)  kirjas kõik, kes on aastate jooksul PRIAga teinud toiminguid seoses põllumaade deklareerimisega, loomade registreerimisega, toetuste taotlemisega,  tootmiskvoodiga vms.

Kokku on meiega registri loomisest alates seotud olnud  65 181 klienti. Nendest 41 149 loeme aktiivseteks ka praegu ning 1164 kliendi andmeid kontrollime.  Ülejäänud on tegevuse lõpetanud või surnud.

Kliendiks tuleb end vormistada vaid üks kord ja edaspidi vajadusel oma andmeid värskendada, kui need muutuvad.  Klientidena on registris nii füüsilised kui juriidilised isikud, FIEd, MTÜd, sihtasutused, seltsingud, riigi- ja munitsipaalasutused.

 Tabelist klientide aadressi ja tegevuskoha kohta näeme, kui „ebavõrdselt“ nad maakondade lõikes jagunevad ja kui suured on erinevused kliendi enda aadressi ja tegevuskoha vahel. Harjumaal ja Tartumaal  on postiaadressi järgi tunduvalt rohkem kliente kui tegevuskoha järgi, põhjuseks klientide elukoha- või äriaadress Eesti suurimates keskustes, Tallinnas või Tartus. 15 maakonnast on tegevuskoha järgi kõige rohkem kliente Harjumaal (10%) ja Võrumaal (9,2%).  Harjumaal mõjutab seda pealinna lähedus ja tihe asustus. Võrumaal viib selle näidu kõrgele  pindalatoetuste taotlejate arv. Pindalatoetuste taotlejaid on PRIA klientide  hulgas kõige arvukamalt ning maakonniti on neid kõige rohkem just Võrumaal. Kõige vähem on meil kliente Hiiumaal (2,7%). 

See tabel näitas aga vaid absoluutarve. Kui vaatame, milline osakaal on PRIAga seotutel maakonna rahvastikust, siis kujuneb pilt hoopis vastupidiseks –  Harjumaal jääb PRIA klientide  osakaal rahvastiku arvuga võrreldes alla ühe protsendi ja on tagasihoidlik ka Tartumaal. Väikesel Hiiumaal on aga see  näitaja Eesti kõrgeim. (Täpsustuseks: klientide arv kajastab muidugi ka juriidilisi isikuid jmt, seega saab neid vaid tinglikult rahvastikuga võrrelda.)

PRIA kliendid tegevuskoha alusel ja osakaal rahvastikust

*rahvaloenduse andmed 31.12.2011seisuga 

Jaotust soo ja vanuse alusel saab vaadata klientidel, kel on Eesti isikukood.   

Kokku on PRIA kliendiregistris 32 497 eraisikut ja FIEt, kellest 58,6% on mehed ja 41,4% naised. Nooremates vanusegruppides on mehi rohkem, vanusegrupis 70-74 tõuseb naiste osakaal meeste omast kõrgemale. Alla 20-aastasi kliente on kokku 33, neist 28 on ka toetusi taotlenud.  PRIA noorim klient saab tänavu 9-aastaseks. Nii noorte klientide olemasolu registris on mõistetav, kui teada, kuidas see toimib. – Näiteks kingib vanaisa sümboolselt lapselapsele tüki oma maad või metsa ning PRIA registrisse kantaksegi maaga seotud andmed lapse nimel. Toiminguid teeb, toetusi taotleb ja nõuete täitmise eest vastutab lapse eestkostja või tema volitatu. PRIA iseseisval kliendil peab olema vanust vähemalt 18 eluaastat. Vanusegrupis 90 ja vanemad on 120 klienti, kellest 32 taotlesid toetusi ka tänavu. Vanim taotleja on praegu 96 aastane. Selles vanusegrupis on valdavalt tegemist pindalatoetuste taotlejatega, investeeringutoetuste taotlejaid selles vanuserühmas ei ole.

Perioodil 2004-2013 on toetusi taotlenud 36 305 klienti

Alates 2004.a on Eesti Euroopa Liidu liige ning saime võimaluse rakendada hulka toetusmeetmeid, mis liitumiseelsel ajajärgul meile kättesaadavad ei olnud. Toetuste taotlemise andmetes juuresolevas diagrammis on igat klienti ühes toetuste-grupis arvestatud üks kord, olenemata sellest, mitu taotlust ta selle perioodi jooksul on esitanud.

PRIA suurim sihtgrupp 

Ülekaalukalt suurim on pindalatoetuste taotlejate grupp. 2013. aastal taotles põllupõhiseid pindalatoetusi 17 414 klienti. Kellele aga kuulub maa? Paaril viimasel aastal on klientidel  tulnud taotluses iga põllu juurde märkida, millisel õiguslikul alusel ta seda maad kasutab. Need andmed on PRIAle vajalikud, sest tuleb küllalt ette olukordi, kus samale maale küsib toetust mitu taotlejat ja PRIAl tuleb selgusele jõuda, kellel selleks tegelikult õigus on. Pindalatoetuste tänavustest taotlejatest 55% olid ise vähemalt ühe põllu omanikud. Kirjaliku või suulise rendilepingu alusel kasutas maid 38%. Renditud põllud moodustasid põldude üldarvust 49% ja taotletud pindalast 56%, mis näitab, et maade rentijad on keskmisest suuremad toetuse taotlejad või suuremad ettevõtjad.  2013. aasta pindalatoetuste taotletud põldude kasutusõigused

2013. aastal esitatud pindalatoetuste taotluste esitajatest moodustasid suurima osa eraisikud (55,3%), järgnevad FIEd (31,5%). 

Juba 2009. aastast on võimalik pindalataotlusi esitada elektrooniliselt e-PRIA kaudu. Teenust on pidevalt arendatud ja parendatud ning PRIA on väga huvitatud, et võimalikult palju taotlusi laekuks e-PRIA kaudu.  Sama kehtib loomatoetuste puhul, mille jaoks valmis e-PRIA teenus varem.

Loomatoetuse taotlejatest on suurem osa FIE-d (52,4%), eraisikuid on 32,3%. Juriidiliste isikute taotlusi oli samas suurusjärgus pindalatoetuste meetmetega.

Nii pindala- kui loomatoetuste puhul on eraisikute e-PRIAs esitatud taotluste osatähtsus väiksem pabertaotlustest, juriidiliste isikute osas on olukord vastupidine – pigem eelistavad nad e-PRIAt.

e-PRIAt kasutavad rohkem nooremate vanuserühmade taotlejad. Kõige suurem oli e-PRIA kaudu esitatud taotluste osatähtsus vanuserühmas 30-34 (53,1%). 80-aastaste ja vanemate hulgas jäi e-PRIA taotlejate osakaal alla 10%. Siiski esitasid tänavu pindalatoetuse taotluse e-PRIAs ka kolm 90-aastast taotlejat! Vanus pole e-PRIA kasutamisel takistus, sest klient saab e-PRIAs anda volituse tema eest toimingute tegemiseks näiteks pereliikmele.

Põllupõhiseid pindalatoetusi on tänavu taotletud rohkem kui 952 000 hektarile. Sellekohast statistikat oleme igal aastal tutvustanud nii meetmete kui maakondade lõikes, seda võib leida ka meie kodulehelt.

 Vähem ollakse tuttav põllumajandusloomade andmetega PRIA loomade registris. Põllumajandusloomade registreerimine ja nendega seotud sündmustest registrile teada andmine on loomapidajatel kohustuslik. Kuna loomadega seotud toetuste saamise üks eeldusi on loomade andmete olemasolu registris, siis kajastab register ligilähedaselt tegelikkust. Sigade ja mesilate seotus toetustega on väiksem ning need andmed võivad olla puudulikud. Põllumajandusloomad ja mesilaspered PRIA loomade registris

PRIA saab aina olulisemaks 

PRIA on seadnud eesmärgiks 2014.a algaval rahastusperioodil arendada klientidele e-PRIA teenused välja kõigi meie vahendatavate toetusmeetmetega seotud toimingute jm asjaajamiste jaoks. Tahame e-PRIA teenused teha nii mugavaks ja kasutajasõbralikuks, et iga klient, kes seda proovib, mõistaks: e-PRIAs on lihtsam ja parem kui paberil. Usume, et see on saavutatav, nii nagu on üldkasutatavaks saanud maksuametile e-tuludeklaratsiooni esitamine või digiretsept.   

e-PRIA kasutamine on pidevalt kasvanud, aga võiks olla veel kiirem. e-PRIAs esitatud pindalatoetuste arv on viimasel kolmel aastal suurenenud 2,5 korda, loomatoetuste e-taotluste oma  22,5% (kiirem kasv e-PRIAs on nende osas toimunud juba varem). Investeeringutoetuste osas saab e-PRIAs esialgu esitada üksikute meetmete taotlusi. Nt noortalunikest täitis e-PRIAs tänavu taotluse neljandik, nõuandetoetuse soovijatest viiendik, LEADER taotlustest ligi 30% kliente.

Mõtlemapanevad on andmed e-PRIA taotluste esitamise/osakaalu kohta maakondade lõikes: erinevused on üsna suured. Näiteks laekus tänavu Harjumaal üle 41% pindala-taotlusi e-PRIA kaudu, Valga- ja Võrumaal ligi poole vähem. Miks Võru maakonnas ainult 26,3% loomatoetusi e-PRIAs täideti, kui viies maakonnas esitati e-PRIAs üle poole taotlustest? Miks Jõgevamaal täideti investeeringutoetustest e-PRIAs vaid 8,2%, kui naabermaakonnas Ida-Virumaal 41,5%?

PRIA jätkab tööd,  et e-PRIA meie klientidele omaseks saaks. Kindlasti ei pea keegi tundma hirmu, et tulevikus jääb toetus saamata, kui ta e-PRIAt kasutada ei oska. Mida vähem on pabereid ja mida rohkem tööd arvutisüsteemid ära teevad, seda rohkem jääb PRIA teenindusbüroode töötajatel aega abivajajaid juhendada, kuni klient ise e-PRIAs hakkama saab. Ja kõik PRIA maakondlikud teenindusbürood jäävad samuti alles.