16. jaanuar 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Vaatamata ASSi kasutamise suurenemisele on arvatavasti ka tulevikus söödajaotursegistite (SJS) ehk mikserite kasutamine otstarbekas ja põhjendatud ning seda ennekõike suuremates farmides. Vastandama neid tehnoloogiaid ei pea, küll aga saab ja võib neid võrrelda.

Mõni näide, mis võib olla ASS rakendamise eesmärgiks:

1) suurem piimatoodang ja madalam omahind;

2) rohkem söötmisgruppe tagamaks veiste paremat tervist ja heaolu;

3) väiksem tööajakulu ja suurem tööaja paindlikkus.

Eesmärgiks üldisena on muidugi suurem kasum, kuid eesmärgi saavutamiseks vajaliku tegevusplaani koostamiseks tuleb kõik põhjused läbi arutada ja reastada.

Sagedasemal söötmisel ja täpsema söödaratsiooni kasutamisel piimatoodang tõuseb, kui palju ja kas tasub suurendada, sõltub konkreetsetest tingimustest. Täpse omahinna arvutamine eeldab lähteandmete olemasolu. Mida paremad võimalused täpseks arvestamiseks, seda usaldusväärsem tulemus. ASSi korral on võimalik sööta loomi ka 12 korda ööpäevas, SJSga söödetakse pigem kord või kaks ööpäevas. Andmehõive ja -töötlus on kasutajasõbralikum pigem lüpsiroboti ja ASSi andmehõive ühildumise korral.

Täpne söödaratsioon, mis vastab veiste energiabilansile, aitab tagada veiste parema tervise ja heaolu ning söötade efektiivsema kasutamise. Energiabilansile vastava söötmisnormi rakendamiseks peavad loomad olema jaotatud sellele vastavalt söötmisgruppideks. Ainult söötmistehnoloogiat arvestades on SJSga paljude erinevate söötmisgruppide mitmekordne söötmine ööpäevas oluliselt keerukam ja kulukam ülesanne võrreldes ASSga ning viimasega võib ka ratsioonide koostamine olla täpsem.

ASS korral peab töötaja söödakomponendid vahelattu toimetama, millest edasised toimingud: söödakomponendi valimine ja doseerimine, segamine ja söödasegu jaotamine ning sööda korrastaine söödalaval võivad olla ASSi kontrollida ja täita. Võimalik on valida seadet või töökorraldust, millal osa viimatinimetatud töödest on töötaja teha. Õige lahenduse korral võib eeldada ASSga farmides väiksemat tööjõuvajadust võrreldes SJSga farmides. Lisaks üldisele tööajakulule on oluline ka, millise aja kestel on karja võimalik sööta inimesepoolse sekkumiseta, kus kestus sõltub valitud seadmest, loomade arvust, söödakomponentidest ja vahelao mahust. Ka Eestis vahendatakse ASSe, mis tagavad karja söötmise väga heal tasemel isegi kuni viie päeva kestel. SJSga söötmine on võimalik vaid töötaja osalemisel ja üldjuhul on tööaja- ja energiakulu võrdelises seoses söödaratsioonide arvuga.

ASS eelistamise põhjuseid võib enamgi olla, kasvõi energiasääst, nagu mitmed allikad kinnitavad. Kas soovitud ja vahendaja lubatud eesmärk saavutatakse, võib sõltuda enamgi töökorraldusest kui konkreetsest tehnoloogiast.

Autor: Matis Luik