Autor: Gerli Ramler, Äripäeva kaasautor • 20. jaanuar 2014
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eesti põllumehed eelistavad nelikveolisi sõidukeid

Arvestades Eesti maapiirkondade sageli keerukate teeoludega, eelistavad põllumehed kasutada nelikveolisi autosid.

Enamasti eelistavad põllumajanduses tegutsejad universaalseid sõidukeid, mis sobivad nii tööülesannete täitmiseks kui ärikohtumistele sõitmiseks. Põllumeeste Ühistu KEVILI on mitmel korral ühiselt sõidukeid soetanud. Viimati osteti ühishankena 20 Subarut, mille eelised tegevjuht Marek Linnutaja sõnul on just neljarattavedu, kvaliteet ja samas lihtsus. Linnutaja lisas: „Tegelikult  on autoost nagu naisevõtt – igaüks tahaks ise valida. Väetiste ja taimekaitsevahendite osas on meestel võimalik teha otsuseid lihtsalt, sest need otsused saab läbi kaaluda ka numbrites. Aga kombaini või auto värvi ja emotsiooni ei saa mõõta.“

Subaruid müüva ASi Mariine Auto Tartu autokeskuse juhataja Egert Tavita hinnangul eelistavad põllumehed töökindlaid, hea läbivusega sõidukeid, mis samas on säästlikud. „Subarud oma väga korraliku nelikveosüsteemiga suudavad nende vajadused selles osas täielikult rahuldada,“ nentis ta. „Proovisõitudel on meil tavaks viia kliendid raskematesse oludesse, et nad saaksid kogeda auto võimekust ja eeliseid. Paljud saavad suure üllatuse osaliseks, et pealtnäha tavaline sõiduauto suudab hakkama saada ka väga rasketes maastikuoludes.“

AS-i Silberauto PR-spetsialist Andero Kaha leidis, et erinevalt linnaoludest, kuhu sobivad ka esiveolised maasturid ja teised kõrgema kliirensiga autod, hakatakse maaoludes aina enam eelistama pideva või lülitatava nelikveoga autosid. Lukustatava kesk- ja tagadiferentsiaaliga autod ületavad maastikuvõimelt neid sõidukeid, millel seda võimalust ei ole.

Ta lisas, et samas on iga sõiduki puhul oluline pöörata tähelepanu säästlikkusele, mugavusele ja turvalisusele. Libedal teel toob nelikvedu olulise turvalisuse eelise, samas tähendab pidev nelikvedu enamasti kahe ratta veolise sõidukiga võrreldes suuremat kütusekulu. „Kui täna eelistatakse ka maapiirkondades endiselt peamiselt kaherattaveolisi sõidukeid, siis paranevad majandusolud on tõstnud huvi ka nelikveoliste tarbesõidukite vastu,“ nentis Kaha. „Kindlasti tasub arvestada kaherattaveolisest mõnevõrra kallima hinnaga, samas on näiteks kuuekohalisele, piisavat kaubaruumi omavale ja seejuures nelikveolisele Vito Mixtole universaalsuse osas raske vastast leida,“ leidis ta.

Põllumajandusettevõtjate seas on hea vastuvõtu pälvinud Mitsubishi raudvara hulka kuuluv pikap L200, mille populaarsuse põhjuseks on sõiduautolik mugavusvarustus, mis on kombineeritud lukustatava kesk- ja tagadiferentsiaali ning vaikse aga jõulise diiselmootoriga, ning maastikusuutlikkus. Samuti kuuluvad põllumajandusettevõtjate lemmikute hulka suuremaid kaubamahte liigutada võimaldavad tarbesõidukid. „Tark ettevõtja valib sõidukit selle kasutamise kogukulusid, mitte vaid soetushinda arvestades. Sageli võib mõni ootamatu tehniline rike kaasa tuua ootamatuid kulutusi ning kokkuvõttes minna saamata jäänud tulu näol maksma rohkem kui odavama, aga vähem kvaliteetse sõiduki soetamine säästu toob,“ nentis Kaha.

Info-Auto turundusdirektor Tiit Lillipuu soovitas põllumehele igapäevasõidukiks Ford Rangerit. „Pikapid pakuvad piisavalt mõnusat, puhast ja kuiva olemist, kusjuures veokastis saab vajadusel objektile-põlluservale muretult ja operatiivselt kohale toimetada tööriistad- ja vahendid, mida salongi või pagasnikusse ilma põhjaliku mähkimise-pakkimiseta naljalt ei pane. Ja õnnestunud põdrajahi lõpul pole probleemi saak metsast välja vedada.“

Lillipuu lisas, et võimekas nelikvedu aitab farmeril oma valdusi inspekteerida ka viletsama ilmaga ja kehvemates teeoludes. Kui aga kastikas tundub liiga ekstreemne sõiduriist ja majapidamise autopargis mõni taolise funktsiooniga sõiduk juba olemas, tasub igatahes mõelda nelikveolise sõiduriista peale, mis Eestimaa kestvalt kehvas suusailmas hätta ei jäta.

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960