Autor: Mihkel Jürisson • 30. jaanuar 2014
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Debatt: Ühistuline piimatööstus tagab talunike huvide kaitse

Saaremaa Piimaühistu ja piimandusühistu E-Piim kavatsevad rajada uue ekspordile suunatud piimatööstuse. Kas see piimatööstus peaks olema kindlasti ühistulistel alustel?

Poolt

Eesti piimanduse strateegia 2012-2020 eesmärkide järgi peaks meie riigi territooriumil toimuma suur piimatoodangu töötlemine. Seejuures on väga tähtis ühistuline ettevõtluse vorm, kuna piimatootjatele antud garantiidest sõltuvad ka edasised arengud piimakarjades ja maaelus tervikuna.

Seniste mudelite puhul on Eesti piimatoodete eksportijatele määravaks pikaajaliselt väljakujunenud suhted ja koostööpartnerid. Näiteks kui viimaste jõulutervituste taustal levis teave, et Venemaa kehtestab Eesti piimale sisseveokeelu, puudusid paljudel kodumaistel tööstustel vajalikud tagauksed kitsikuste vältimiseks. Suuremast seisakust pääsemiseks suurendatakse toorpiima müüki välisturul ning vaikselt surutakse ennast kohapealsete tootjatega ühte katlasse.

Laiapõhjaline koostöö. Uus suuremahuline ja kõrget lisaväärtust tootev ühistuline piimatööstus võimaldaks maandada Eesti piimatootjate praeguseid pingeid ning taastada löögi all olevad tarneahelad kiiremini. Üleriigilise tööstuse tegevusse on vaja kaasata erinevaid organisatsioone ning arendada turunduslikku võimekust, kodumaist teadus­tegevust ja kõrgtehnoloogilisi lahendusi; kuid ka talunike huvid peavad olema selgelt ja pikaajaliselt kaitstud. Laiapõhjaline koostöö peaks tipnema piirkondlikul tasandil stabiilsusega väljundites ja hindades.

Eesti tootjad vajavad julgustust, et suurendada piimatoodangut praeguse väljalüpsiga võrreldes kolmandiku võrra. Kava järgi peaks lisanduma kuni 33 500 piimalehma. Suureneb ka vajadus kasutada täiendavaid põllumajandusmaid ning ehitistesse, masinatesse ja seadmetesse tuleb investeerida vähemalt 170 miljonit eurot.

Kitsamad huvid. Sellise arengu eeldusena peab välistama olukorra, kus tööstuses kujunevad kokkuostuhinnad ja koostöövormid kolmandate osapoolte huvidest lähtuvalt. Maaelu arengukavaga plaanitud riigipoolne toetus ei saa lõpptulemusena teenida kitsamaid huvisid ja hüvesid.

Hiljuti juhtisid Saaremaa Piimaühistu ja E-Piim ühisdeklaratsiooniga tähelepanu vajadusele arendada ühistulist tegevust kodumaises piimatööstuses. Neil ühistutel on pikaaegsed kogemused kõrge lisaväärtusega piimatoodete tootmisel paljuski just talunike usalduse tõttu.

Nüüd soovime toetada uue tööstuse käivitumist ning arendada laiapõhjalist koostööd maaelu ja majanduse tugevdamiseks laiemalt.

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960