Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 19. veebruar 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

M.V.Wool AS omab kahte kalatööstust - üks asub Vihterpalus Harjumaal, seal toodetakse kuumsuitsu kala ja kulinaariatooteid kalast. Teine, uus 2010. aastal valminud 4500 m2 tööstus, asub Tallinna lähistel Hüüru külas, seal toimub kalade fileerimine, soolamine, külmsuitsutamine ja valmistoodangu pakendamine. Seal asub ka kontor, tooraine ladu ja logistikakeskus ning kauplus.

Kalahind Norras on kallim kui Euroopas

Kalahinna läbirääkimised on olnud rasked, on tulnud ennast tõestada stabiilse ja maksejõulise koostööpartnerina. M.V.Wooli müügidirektori Indrek Rajangu sõnul on värske kala hinnad maailmaturul väga kõikuvad. „Kogemused on meil ostuläbirääkimistel suured. 1997. aastast alates toome vähemalt ühe rekka kala Norrast igal nädalal, see on umbkaudu 19 tonni. Vähem ei ole mõtet tuua, transport läheb kalliks,“ rääkis Rajangu. 

Praegu on M.V.Wool´i põhilisteks koostööpartneriteks kolm Norra kalaettevõtet, kellelt siis iga nädala alguses uuritakse hindasid. „Norrakatega ei ole võimalik head hinda varem kui nädal enne meie kaupluste kalakampaaniaid kokku leppida, “ rääkis Rajangu. „Kui meil on kala kindlasti Norrast tarvis, siis reede peale antud kokkulepet jätta ei saa, sest siis puudub kindlus, kas kala on üldse saada, oma kogused tellime alati teisipäeval või kolmapäeval,“ selgitas Rajangu. „Samas, kui ikka pakutakse hea hinnaga kala, saame selle üldjuhul ära osta, isegi kui hetkel kuskil kaubandusketis pole kampaaniat kokku lepitud – meie tagalaks on tööstus, kus saame kala alati ära kasutada oma erinevate toodete valmistamiseks.“

Mati Vetevoolu sõnul elab kalatööstusettevõte käibe arvelt, samas väljamüügihinda on väga raske tõsta. „Euroopas ongi sama kala hind madalam, kui Norras. See on nii alati olnud, vaadake statistikat. Kui aga rääkida üldse kalatöötleja kasumlikkusest, siis näiteks Soome kalafirma kasumlikkus on 23-28 %, meil on umbkaudu 5% ja siis on tegu hea aastaga,“ ütles Vetevool.

Alla omahinna ei müü

Rajangu sõnul nemad kui tarnijad alla omahinna kala ei müü. „See, et kampaaniakalale pannakse väga väike hind või sooritatakse miinusmüük, on kaupluste turundusotsuste teema,“ selgitas ta. „Värsket kala müüakse sageli soodsamalt, et meelitada kliendid kauplusesse ning siis ostetakse ka muid asju ja sellega teenitakse kala madal hind tagasi.“

Koostöö Eesti kalakasvatajatega võiks parem olla

M.V.Wool teeb koostööd ka Eesti kasvatajatega ning kaluritega, kuid neil on aeg ajalt probleemiks olnud stabiilsus ning teinekord ka kokkulepetest kinnipidamine. M.V.Wooli juhi Mati Vetevoolu sõnul on kõik Eesti kasvatajad ja kalurid oma pakkumistega oodatud.

„Ahvenat, haugi, koha, lesta ja angersäga ostame Eesti kasvatajatelt ja kaluritelt. 2013. aasta Eesti parim toiduaine oli Leoki kalakasvatusest tulnud angersäga, mille siis meie oleme ära marineerinud,“ rääkis Vetevool. „Kahjuks on aga kõige suurem probleem Eesti koostööpartneritega selles, et ei suudeta oma kokkulepetest kinni pidada ja sageli ei teata isegi oma kasvatuses olevat kalakogust ja nii ei saa täita oma lubadusi,“ selgitas Vetevool.

„Kui juba ükskord on probleem tekkinud, siis arvestame seda ka järgmine kord, kui sama kalapakkuja soovib meiega koostööd teha,“ lisas Rajangu.

Maailma ei valluta aga ekspordimahud peavad suurenema

M.V.Wool on perefirma, kelle eesmärk on olla stabiilne ja liikuda edasi väikeste sammudega. Indrek Rajangu sõnul neil maailmavallutuse plaane ei ole, kuid nad püüavad jõudumööda areneda. „Ekspordi suunal pingutame kõige rohkem, hetkel on maad kuhu ekspordime Soome, Rootsi, Norra, Taani, Läti, Leedu, Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania ja Iisrael. Tänu ekspordile on käive kolmandiku võrra tõusnud. Mati Vetevool lisab, et eesmärk on see, et suurendada eksporti niipalju, et uue tootmise võimsus oleks kogu aeg maksimumis. „Vene turule ei taha minna, see on liiga ebakindel turg, liiga palju sõltub äri seal poliitikast,“ rääkis Vetevool.

Indrek Rajangu lisas, et Kalaliit on neile väga suureks toeks olnud ekspordi vallas ning suure tõenäosusega hakkavad nad kala tarnima ka Jaapanisse. „Lähiajal näemegi kõige suuremat tulevikuperspektiivi just Tokio ja Dubai suunal,“ mainis Rajangu.

Teatepulk on praktiliselt üle antud

Mati Vetevoolu sõnul on ta õnnelik ettevõtja, pere seest tuleb ettevõtte järgmine juht ja on kellele ettevõte üle anda, kui on tahtmine pensionipõlve pidama hakata.

„Kogu järelkasv, lapsed ja lähedased on seotud ettevõttega. Lapselaps ütles lasteaia lõpetamisel, et tema tahab tulevikus suure kalatööstuse juhiks saada. See soojendab südant ja annab hea enesetunde,“ ütles Vetevool kui uurisime, millal on plaan pensionipõlve pidama hakata. „Siis hakkan kala püüdma, see on mu hobi ja armastus,“ ütles lõpetuseks Vetevool.

Tasub teada

• AS M.V.Wool asutati 1988 aastal. Tänaseks on M.V.Wool tõusnud üheks suurimaks kalatootjaks ja müüjaks Eestis.

• AS M.V.Wool rendib müügilette Selveris, Laagri Maksimarketis, ABC Supermarkets Viimsi kaupluses ja Solarise Keskuses. Samuti on nende partnerid Rimi Eesti Food AS, Maxima, Prisma Peremarket AS, ETK süsteem ja Kaupmees AS hulgiladudes. Lisaks kasutavad nende toodangut erinevad toitlustusettevõtted ja majutusasutused.

• 2012. aasta müügitulu oli 14 312 209 eurot, müük Eestis oli 10 796 486 eurot ja ekspordi müügitulu oli 3 515 723 eurot.

• Ettevõttes töötab 160  töötajat.

• AS M.V.Wool omab ISO22000:2005 sertifikaati ja Kosher ning HACCP sertifikaate.

• AS M.V.Wool valiti EVEA poolt 2013. aasta parimaks pereettevõtteks.

• Eesti parim toiduaine oli 2013. aastal M.V.Wooli marineeritud angersäga.

9 pilti

Mati Vetevool on ettevõtet juhtinud 25. aastat.

Foto: Meelika Sander-Sõrmus