Autor: Eliisa Matsalu • 14. märts 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eile ilmus Äripäevas Eestimaa Looduse Fondi metsaeksperdi Indrek Selli ja ELFi kliima- ja märgalaeksperdi Jüri-Ott Salmi arvamuslugu, kus väideti, et metsanduse arengukavas kehtestatud 12-15 miljoni tihumeetri suurune raiemaht aastas ei ole Eestile jätkusuutlik. Selli ja Salmi sõnul ei tohiks aastas raiuda üle 8,5-9 miljoni tihumeetri, vastasel juhul hakkab metsatagavara kiiresti kahanema.

Puidutööstusettevõtte Estonian Cell tehasejuht Lauri Raid Selli ja Salmiga ei nõustu. „Arengukava ei ole tulnud taevast, vaid on tehtud metsaekspertide poolt kalkuleeritud ja ülemõõdetud raporti alusel,“ märkis Raid. Tema sõnul on aastane metsa pealekasv 13-15 miljonit tihumeetrit, mistõttu ei kiirene metsanduse arengukava lubatud raiemahu täitmisel ressursside vähenemine. „Ma ei kujuta ette, kust on võetud väidetav info, et see pole optimaalne raiemaht,“ ütles Raid.

Raid lisas, et viimase kolme-nelja aasta jooksul ongi reaalne raiemaht olnud 8-9 miljonit tihumeetrit, mis on vähem, kui lubatud. „Erinevate piirangute, näiteks looduskaitseliste tõttu pole täit lubatud mahtu ära kasutatud,“ ütles ta. Tema sõnul tuleb arengukava kokku pannes arvestada ka metsa pidevat mädanemist, mis ressursse vähendab.

Kui aastast raiemahtu vähendataks, kannataks Raidi ütlust mööda selle all Eesti majandus, sest metsatööstus on Eestis vedavaks ekspordisektoriks.  Samuti kannataks selle all Eesti loodusmetsa ressurss, sest vähema raie korral suruks end peale metsamädanemine. „Meil on kaks võimalust: kas tahame tervet metsa, nagu on Soome-Rootsi majandatud metsad, ja jätkata Baltikumis sama suunisega, või tahame lasta ressursil lihtsalt ära mädaneda,“ märkis Raid.