Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 20. märts 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ülikooliseaduse ja veterinaarkorralduse seaduse muutmine on vajalik Eestis antava loomaarstiõppe jätkusuutlikkuse ja rahvusvahelise tunnustuse jätkumise tagamiseks, võimaldades selleks sihtotstarbelist täiendavat rahastust riigieelarvest. Loomaarstiõppe praegune rahastamine tegevustoetuse kaudu riigieelarvest ja Eesti Maaülikooli (EMÜ) enda eelarvest teiste instituutide arvelt ei taga saavutatu püsimist samal tasemel ega ka jätkusuutlikkust.

Eelnõuga nähakse ette loomaarstiõppe kliinilise õppe tegevuskulude lisarahastamise alused ja tingimused veterinaarkorralduse seaduses.

Loomaarstide kliinilise õppe lisarahastamine võimaldab EMÜ-l säilitada loomaarstiõppe rahvusvaheline tunnustus pärast 2015. aastal toimuvat hindamisprotseduuri. Õppekeskkonda tehtavad investeeringud tagavad tulevikus üliõpilastele nüüdisaegse ja teaduspõhise kõrghariduse veterinaarmeditsiini valdkonnas.

Lisarahastamine nähakse ette riigieelarvest põllumajandusministeeriumi eelarve kaudu. Selleks antakse põllumajandusministrile volitus sõlmida EMÜ-ga loomaarstiõppe kliinilise õppe korraldamisega seotud tegevuskulude lisarahastamiseks haldusleping.

Loomaarstiõppe kliinilise õppe täiendav rahastamine on riigieelarvele ligi 550 000 euro suurune lisakulu aastas.

Seadus jõustub 1. jaanuaril 2015. a. Samal ajal jõustub ka 2015. aasta riigieelarve seadus.

Lisaks kiitis valitsus heaks Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu

Eelnõu eesmärk on viia seadus vastavusse Euroopa Liidu uute õigusaktidega otsetoetuste maksmise ning turukorralduslike meetmete kohta.

Kui siiani kehtis kohustus, mille kohaselt pidi põllumajandusmaa kohta olema põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kantud andmed, et see oli 30. juunil 2003. aastal heas põllumajanduslikus korras, siis eelnõu kohaselt ei ole see enam vajalik. Seega saab toetust alates 2014. aastast taotleda taotlemise aastal põllumajanduslikus kasutuses olevale põllumajandusmaale ja seda ei piirata enam ajaloolise võrdlusega.

Lisaks jäetakse ühise põllumajanduspoliitika seadusest välja Euroopa Liidu toiduabi puudutavad sätted, kuna toiduabi rahastatakse alates 2014. aastast Euroopa Sotsiaalfondi raames loodavast Euroopa abifondist enim puudust kannatavatele isikutele.

Seadusemuudatus ei too kaasa täiendavaid kulutusi.