Autor: Märt Laansalu • 14. aprill 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Keelamisega kaasneks mõistagi palju erisusi, mis on seotud ettevõtete osalusega, maa suurusega või sellega, kas tegemist on metsa-, põllu-, tootmis- või elamumaaga.

Ettevõtlikkust ergutamist maapiirkonnas tuleks aga siiski alustada teisest otsast ehk siis meie noortest. Üks võimalus selleks on toetussüsteemi muutmine, et see kajastaks ka tegelikult maale tööle, elama ja ette võtma suundumist.

Toetused võiksid olla jõulisemalt seotud reaalse tootmise ja hästitasustatud tööjõuga maal. Et kui saad toetusraha, siis võtad vastutuse nii pikaks ajaks nii paljude ja nii suure palgaga töökohtade eest. Seda peamiselt väherahvastatud piirkondades.

See võiks anda tõuke, et meie noored talendid tuleksid koju Austraaliast ja Soomest, ostes hoopis ise siin maalapi. Mitte teenides sealsetele ettevõtjatele raha, et need omakorda siin Eestis maa ära ostaksid ja meie oma inimesed tagasi tulles jälle neile tööd orjaksid.