Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 5. mai 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

“Kriminaalasja alustati möödunud aasta veebruaris, uurimise käigus selgunu põhjal täpsustati paragrahvi. Kahtlustatavana on üle kuulatud üks inimene,” ütles Saarte Häälele Lääne ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Annely Erm.

Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude vastase büroo juht Mati Ombler kinnitas “Aktuaalsele kaamerale”, et kolmapäeval kuulati kahtlustatavana soodustuskelmuse toimepanemises üle Lümanda vallavanem Jaanika Tiitson. Kriminaalasja raames otsiti nii Saare- kui Harjumaal läbi ka mitmed ettevõtted.

Atla sadama ehitaja, varasema alltöövõtja OÜ Mert juhatuse liige ja Lümanda vallavolikogu liige Margo Berens ei soovinud öelda, kas üks läbiotsitud firmadest oli temale kuuluv ehitusettevõte: “Kõik küsimused võite küsida Lümanda vallalt või politsei käest, mina ei kommenteeri mitte midagi.”

Karistusseadustik selgitab, et soodustuskelmus on “tasuta või osaliselt tasuta väljamakse majandustegevuses osalevale isikule riigieelarve, kohaliku omavalitsuse või muudest avalikest vahenditest või maksusoodustus eesmärgiga soodustada majandustegevust”.

Pettuse teel soodustuse saamise või soodustuse mitte-eesmärgipärase kasutamise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Jaanika Tiitsonile esitatud kahtlustuse täpsemat sisu politsei ega prokuratuur ei avanud.

Saarte Hääl on Atla sadama rajamise segadiku taustu juba varem korduvalt avanud. Nimelt nõudis sadama suurrahastaja PRIA Lümanda vallavalitsuselt I etapi rekonstrueerimise 195 000 euro suurusest toetusest tagasi veidi alla 40 000 euro ja jättis II etapi tööde eest välja maksmata 9200 eurot. Vald kaebas mõlemad otsused kohtusse, kuid jäi 23. aprillil Tartu halduskohtus kaotajaks. Valla kanda jäeti ka kohtukulud.

Vallavanem Jaanika Tiitson ütles kolmapäeval Saarte Häälele, et edasikaebamiseks on neil aega 30 päeva. “Selle aja sees peavad ka kõik otsused sündima, mida ja kuidas edasi teha.”

“Kogutud tõendite valguses ei ole kuritarvituse toimepanemine antud asjas kohtule mitte üksnes usutav, vaid kuritarvituse toimepanemine on ka tõendatud,” osutas kohtunik Maare Aloe, kelle jüripäeval koostatud kohtuotsus annab vihjeid ka käimasoleva politseiuurimise kohta.

Loe täismahus artiklit SIIT

.