Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 10. juuni 2014
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Oliver Kruuda: Prognoosime sügiseks toorainehinnaks 2-ga algavat numbrit

Uurisime nii tootjatelt, kui töötlejatelt, miks toorpiima kokkuostuhind on languses ja mida toob tulevik.

Tere Piimatööstuse juhi Oliver Kruuda sõnul on piima hind Euroopas juba praegu 29 senti liitri kohta.

„Meie toorainehind mais 2014 oli ikka veel ca 40 senti liitri kohta ja see tuleneb tegelikult sõlmitud lepingutest, kus piimahind kujuneb veebruari kuu Euroopa 28 riigi keskmisest hinnast. Tegelik hind on aga Euroopas juba 29 senti liitri kohta. See on ka nii alati olnud, et suvel on odavam ja talvel kallim kokkuostuhind. Meie eripära on see, et tootjatega on kokku lepitud, et kaks kuud hiljem maksame kahe kuu varasemat keskmist hinda ja nii see tänaseks on kujunenud,“ rääkis Kruuda. „Arvan, et mai Euroopa keskmiseks hinnaks kujuneb 35 senti liitri kohta. Juuni hinnaklass ei saa aga olla rohkem kui 30-32 senti.“

Sügisel läheb töötlejal paremaks

„Eesti kokkuostjatele tulevad kergemad ajad sügise poole, kui hakkab kokkuostuhindades väljenduma Euroopa keskmine suvine hind. Näiteks 2009. aastal oli see hind 17 eurosenti liitri kohta,“ ütles Kruuda. „Ei usu, et hind nii alla langeb, aga omad mõjurid muidugi on olemas, sest ainuüksi Inglismaal ja Uus- Meremaal oli selle aasta jaanuaris 11% suurem piimatootmine ja paratamatult selline kasv maailmaturule kohe ja kiiresti ära ei mahu ja seepärast ka hinnaturbulentsid juhtuvad. Meie prognoosime kindlasti suviseks ja sügiseseks toorainehinnaks 2-ga algavat numbrit, sest Itaalia, kes on Euroopa kõrgeima hinna maksja alati olnud, on täna juba maksmas üleliigse piima eest 27-29 eurosenti.“

Põllumajandustootjad on kindlasti sellega arvestanud, et toorainehind nii anomaalselt kõrgele väga pikaks ajaks seisma jääda ei saa.

„Oluline on, et missuguseks kujuneb selle, 2014. aasta keskmine piimahind ja mis saab aastal 2015, kui Euroopast kaovad piimatootmise kvoodid ja kõik võivad piima toota niipalju kui süda lustib. Teame ju sedagi, et tegelik Eesti kvoodiületus kujuneb juba 10% juurde ja kui suured riigid, näiteks Saksamaa, hakkab sarnases tempos oma tootmist kasvatama, siis on tõesti tulemas huvitavad ajad,“ selgitas Kruuda. „Võrdluseks, et kui Saksamaa toodab 30 miljonit tonni toorpiima aastas ja Eesti toodab 700 tuhat tonni aastas, siis 2,3% Saksamaa kasv annab juba terve Eesti toodangu aastas juurde. Selle aasta jaanuaris oli aga Saksamaal piima juba 4% rohkem, kui eelmine aasta samal ajal ja see tähendas, et terve Läti ja Eesti piim oli juurde kasvanud.“

Kommentaar

Maido Solovjov, Valio Eesti ASi tegevdirektor

Piima hind on hakanud langema ja täna kaubeldakse turul erinevate toorpiima hindadega. Valio poolt maikuus makstav toorpiima hind oli 37,5 senti/kg.

Pigem on turul toimumas hinnakorrektuur, mis oli ka ootuspärane. Võrreldes viimase kolme aasta Eesti keskmist toorpiima hinda, mis oli 32 senti/kg, täna makstava hinnaga, siis on toorpiim endiselt 17% kallim kui viimase kolme aasta keskmine hind. Olulisest langusest saame rääkima hakata siis, kui hind langeb alla 32 sendi/kg kohta. Möödunud talvel makstav keskmine toorpiima hind oli ca 40 senti/kg, mis oli pigem erakorraline hind.

Hinnakorrektuuri põhjusena saab välja tuua toorpiima koguste kasvu Euroopas ja ka Uus-Meremaal, kus enamus piimatoodang on suunatud just välisturgudele.

Valdis Noppel, Maag Piimatööstus ASi juhataja

Kuna ükski Maag Piimatööstuse AS partner maikuus nii madalat piimahinda nagu 350 EUR-i/ tonn ei saa, siis ei oska ka nii järsult muutunud piimahinna edasist käekäiku täpsemalt kommenteerida.

Täna on eksporttoodangu turg languses ja vastu suve langeva nõudlusega turg ilmselgelt tekitab mõningase toormehinna languse seniselt eksportnõudluse tekitatud ülikõrgelt tasemelt. Tasemelt mis viimase 10 kuu jooksul on värskepiimatööstustel tähendanud keskmiselt 40 EUR-i/ tonnilt ülejõu maksmist võrreldes siseturu väljundiga.

 

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960