Autor: Merike Lees • 13. juuni 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Minu rõõm ja elevus sünnipäevaks saadud aprikoosi puu üle asendus nõutusega, kui lugesin puu külge kinnitatud sildilt nagu muu seas pillatud soovitust, et kui vilju tahate saada, siis katke külmal talvel kogu puu talvekatteloori või mõne muu materjaliga. Mida muud võiks ühelt aprikoosipuult ikka tahta kui mitte aprikoose. Igal muul juhul võib ju kasvatada suvalist puud, kui nende aprikoosisaagikus tuleb sama.

Esimesel ja võib-olla isegi teisel aastal ei ole keeruline puuhakatist loori sisse mässida, aga kuidas katta täiskasvanud puu võra kattelooriga? Ekspertidega vesteldes selgus, et katmine ei pruugi päästa, kui elatakse Eesti külmaliinil – Saare-Tõrvaaugu aiandi omanik Harri Poom on katsetanud ühtekokku 40 sordiga, mis kõik on välja läinud.

Poom on loobunud virsikute ja aprikoosidega katsetamisest ja paneb rõhku hoopis viinamarjadele. „Erinevalt õuntest ja ploomidest on viinamari üks saagikindel asi,“ ütles Poom oma kogemusele tuginedes.

Soojemates Eesti piirkondades kasvatavad inimesed siiski edukalt aprikoosi ja seal võib puu katmisel mõtet olla. Kuidas seda teha rääkis Juhani puukooli turundusjuht Tiina Rehema, kelle aias kõrgub 30aastane aprikoosipuu.

„Virsikut ja pluotipuud ei ole keeruline katta, sest need ei kasva kõrgeks,“ selgitas Rehema. Aprikoos on kõrgemakasvuline, kuid vähemalt esimesel aastal avamaal peaks katsuma teda katta. Aprikoos on meie kliimas ka tugevam ja vastupidavam kui virsik.  Virsiku kõrgus sõltub sordist, kuid tema kasvu saab pügamisega edukalt kontrolli alla hoida. „Tean, et virsikut kasvatatakse külmkasvuhoones – kolme meetri kõrgusesse kasvuhoonesse mahub puu ära, kui teda pügada,“ ütles Rehema.

Pluotipuu on ploomi ja aprikoosi ristand ja Eesti istikuärides uus liik. Juhani puukool müüs nende istikuid eelmisel aastal ja ka sel kevadel korra, kuid suure ostuhuvi tõttu said need kiiresti otsa. „Inimesed ei mõtle kasvutingimustele. See, mis on uus ja huvitav ostetakse ära, mis sest, et maksab miljoni,“ lausus Rehema.

Rehema aias kõrguv aprikoosipuu on kuuemeetrine ja selle katmine ei ole reaalne. Puu pani ta ise külmakindla sordi kivist kasvama ja see on tema Lõuna-Eesti aias juba 30 aastat vastu pidanud.

„Seemnest kasvama pandud puu kohaneb meie kliimaga ja on siinsetes tingimustes palju vastupidavam kui mujal kasvatatud istik,“ ütles Rehema. „Erinevalt ploomist annab kivist kasvatatud aprikoos üllatavalt ligilähedase sordi. Võib-olla vili on väiksem kui emataimel, kuid see-eest magus, mahlane ja ühtlaselt valmiv.“

Tiina Rehema ei ole oma puul talviseid külmakahjustusi täheldanud, küll on aga õitsemise ajal esinenud külmalaineid, mis on  õisi kahjustanud. Aprikoos õitseb väga vara – tänavu õitses puu juba aprillis, varajasel kevadel võib õitseda isegi märtsis. Kuidas tänavune kevad aprikoosi õitele mõjus, ei osanud omanik veel öelda, sest maikuiste külmade mõju pole teada.

„Meie aia aprikoosi rekordsaak on olnud aga selline, et sõime ja sõime ning tegime veel 40 pooleliitrist purki aprikoosimoosi ka,“ rääkis Tiina Rehema.

Aprikoosid kasvasid edukalt ka Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi Tartus asunud katsealal juba aastaid tagasi. „Aprikoos ei ole midagi uut, see on vana asi ja kasvab väga hästi,“  kinnitas instituudi aianduse osakonna juhataja, professor  Kadri Karp.

Paraku ei ole Karbil andmeid, kuidas neil aprikoosidel täna läheb, sest katseala ei kuulu enam instituudile. Küll aga mäletab Karp, et nende aprikoosiseemikute algmaterjal oli pärit Tartu botaanikaaia aprikoosipuult.

Rehema sõnul võib soojemates piirkondades kasutada talvekatteks ka tavalist katteloori: teha sellest puu ümber kookoni ja siduda see õrnalt paelaga kinni. Sellise katte peale ei jää lumi kinni. Külmemates piirkondades tasub kasutada talvekatteloori.

Samas möönis ka Rehema, et Eestis on kohti, kus ei saa isegi ploome kasvatada. Kui ploomid ei kasva, siis ei ole aprikooside ja virsikutega ka lootust.  „Vaadake, kuidas ploomid teie piirkonnas elavad ja kui ploom elab hästi, elab aprikoos ka hästi,“ kinnitas Rehema.

MIS ON MIS

Pluotipuu

Hariliku ploomipuu ja aprikoosipuu ristand. Viljaks pluott (1/4 aprikoos × 3/4 ploom või 1/2 apriploom × 1/2 ploom). Ploomi-aprikoosi maitseline, domineerib aprikoosi meeldiv aroom. Talveks tuleb katta.

KOMMNETAARID

Kõik 40 sorti läksid välja

Harri Poom, Saare-Tõrvaaugu Aiand OÜ, Vändras

Vändra asub Jõgeva, Kuusiku ja Türiga ühel külmaliinil ja seal ei ole virsikute ja aprikooside kasvatamiseks soodsaid tingimusi. Meil oli paarkümmend virsikut ja aprikoosi, kuid kõik surid ära. Viimase hoobi andsid neile paar vastikut talve.

Virsikud ja aprikoosid ei talu temperatuuride kõikumist ja eriti hull on, kui tuleb sula maa peale lumi. Talvekate siin ei aita. Me üritasime ploomipuu võrasse aprikoosi pookida, sest ploomi tüvi ja aprikoosi võra oleks pidanud andma vastupidava puu, kuid meil ei pidanud ka see vastu. Saartel ja rannikul on nende kasvatamine kindlasti lihtsam.

Erinevalt aprikoosidest ja virsikutest kasvavad Saare-Tõrvaaugus hästi viinamarjad, sest need on talvel lume all ja ebasoodsate tingimuste eest peidus. Kui on lumeta talv, siis saavad ka viinamarjad kahjustada. Viinamari on saagikindel asi, sest ei õunapuud ega ka ploomipuud kanna igal aastal saaki. Mina virsikute ja aprikoosidega enam ei katseta.

Talveks talvekangas ümber

Eve Urva, Aianduskeskuse Hansaplant aednik

Kindlasti tuleb aprikoosi- ja virsikupuud istutada päikselisse kasvukohta, mis on kaitstud põhjatuulte eest. Esimestel aastatel tuleb puid eriti kaitsta kuni öökülmade oht on möödas. Külmaõrnasid sorte soovitame kaitsta talvekangaga, valikus 30-60 g kangaid.

Väiksematele puudele saab talvekanga kinnitamiseks ka karkassi ehitada. Suurematele puudele tuleb kate ümber kerida, tipust kinnitada traadi või pesulõksudega. Kuna talvekangas on suhteliselt paks, siis piisab ka ühest kihist talvekangast. Kattematerjali kogus sõltub puu võra suurusest.

Viljapuude tüvesid kaitstakse tüvevalgendajaga. Kuni 1,5 m kõrguseni, peale kanda hiljemalt jaanuari lõpus. Tüve ümber võib kerida ka džuutkanga.

Kindlasti tuleb viljade saamiseks kaitsta õisi öökülmade möödumiseni ja katta neljakordse kattelooriga.

Aprikooside ja virsikute sordiaretus on pidev ja selle käigus saadakse järjest külmakindlamaid ja tugevmaid sorte. Kuid noorte istikutega peab kindlasti jätkuvalt eriliselt hoolas olema.