Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 23. juuli 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Enne kui toidukaup jõuab tarbijani, lisavad sellele kvaliteeti ja väärtust toiduainete tarneahelas tegutsevad mitmed turuosalised (tootjad, töötlejad, jaemüüjad jne). Kuna turg areneb pidevalt, näiteks kontsentreerub üha rohkem, on tarneahelas tegutsevate ettevõtjate läbirääkimispositsioonid väga erinevad. Ehkki ärisuhetes on üsna tavaline ja õiguspärane, et läbirääkimispositsioonid erinevad, võivad sellisest tasakaalustamatusest tekkida ebaausad kauplemistavad.

ELi siseturu ja teenuste volinik Michel Barnier ütles: „Tarbijatena võime kõik sisseoste teha kohalike jaemüüjate juures, kuid toiduainete tarneahelal on selge Euroopa mõõde. Nii VKEdest toiduainete tarnijate ja jaemüüjate kui ka rahvusvaheliste tootjate ja supermarketite jaoks peavad olema ühesugused ja ausad tingimused. Ebaausad kauplemistavad seavad need ohtu. Tööstus on juba teinud olulisi ja väärtuslikke jõupingutusi ebaausa käitumise vastu. Seda tuleks jätkata. Liikmesriikidel tuleks tagada tulemusliku ja ühtse õigusliku raamistiku kehtestamine, et isereguleerivaid algatusi edasi arendada ja täiendada.“

Ebaausate kauplemistavade hulgas:

> välditakse või keeldutakse oluliste äritingimuste kirjalikust kokkuleppimisest;

> muudetakse tagasiulatuvalt ja ühepoolselt toodete või teenuste kulusid või hindasid;

> kantakse põhjendamatu või ebaproportsionaalne risk lepingupartnerile;

> katkestatakse tahtlikult tarne- või vastuvõtugraafik, et saada põhjendamatu eelis;

> lõpetatakse ühepoolselt ärisuhe ilma teatamata või põhjendamatult lühikese tähtajaga ning ilma objektiivseid põhjuseid esitamata.

Toiduainete tarneahel ei ole oluline mitte ainult tarbijate igapäevase elu ja heaolu jaoks, vaid on tähtis osa majandusest. Tarneahelas töötab ELis rohkem kui 47 miljonit inimest, paljud neist VKEdes, ning nemad loovad ligikaudu 7% ELi kogulisandväärtusest. ELi toiduainetega seotud jaekaubanduse turuosa on hinnanguliselt 1,05 triljonit eurot. Toiduainete tarneahelal on tugev rahvusvaheline mõõde ja eriline tähtsus ELi ühtsel turul. Piiriülene liikmesriikidevaheline kauplemine moodustab 20% ELi toiduainete kogutootmisest. Hinnangute kohaselt saadetakse 70% ELi riikide põllumajandustoodete aastasest koguekspordist teistesse ELi liikmesriikidesse.

Põhielemendid

Ebaausate kauplemistavade vastase ELi-ülese tulemusliku raamistiku loomise hõlbustamiseks soovitatakse teemakohases teatises selleks kasutada mitmeid sidusrühmade prioriteete. Teatises ei tehta õiguslike meetmete kohta soovitusi, vaid kutsutakse liikmesriike kindlaks tegema, kas neil on ebaausate kauplemistavade vastased meetmed kehtestatud vastavalt riiklikele oludele. Teatise soovitused tuginevad kolmele alusele:

1.  Vabatahtliku tarneahelaalgatuse toetamine

Vabatahtlikud käitumisjuhised on ausa ja jätkusuutliku ärisuhte nurgakivi. Teatises kutsutakse seega toiduainete tarneahelas tegutsevaid ettevõtjaid ühinema 2013. aasta septembris käivitatud tarneahelaalgatusega ja selle riiklike platvormidega. Samuti kutsutakse algatuse juhtimisrühma suurendama VKEde osalemist, sest nemad on peamised kasusaajad.

2. ELi-ülesed normid heade tavade kohta.

Need liikmesriigid, kes riiklikul tasandil juba käsitlevad ebaausaid kauplemistavasid, on valinud selleks erinevaid lähenemisviise. Samas ei ole mõned liikmesriigid ebaausate kauplemistavade vastu võtnud ühtegi konkreetset meedet. Selleks et võidelda tõhusalt ebaausate kauplemistavade vastu kogu ELis ja eelkõige piiriüleses kaubanduses, oleks kasulik kujundada ühine arusaam asjaomastest eeskirjadest. Teatises soovitatakse ühise õigusliku arusaama aluseks võtta tarneahelaalgatuse põhimõtted.

3. Tulemuslik õiguskaitse liikmesriigi tasandil.

Kui ärisuhte nõrgem osaline on tugevamast majanduslikult sõltuv, ei pruugi ta alati end ebaausate kauplemistavade eest kaitsta kohtuvaidluse või vabatahtliku lahendusmehhanismi abil, sest kardab suhet kahjustada või kaotada. Ebaausate kauplemistavade kasutamise vastase usaldusväärse hoiatava mõju loomiseks antakse teatises soovitus kehtestada kogu ELis kohaldatavad minimaalsed õiguskaitsenormid.

Taustteave

Jätkusuutlike kaubandussuhete tugevdamine ebaausate kauplemistavade vastase võitluse abil on oluline ja seda rõhutati 2013. aasta jaanuari Euroopa jaekaubanduse tegevuskavas. Lisaks tegevuskavale avaldas komisjon rohelise raamatu ettevõtjatevahelises toiduainete ja muude kaupade tarneahelas Euroopas esinevate ebaausate kauplemistavade kohta ja algatas sellega ulatusliku arutelu ja kogus vastuseid paljudelt sidusrühmadelt. Tänase teatisega jätkatakse seda tööd.

Ebaausad kauplemistavad võivad mõjuda hävitavalt, eelkõige toiduainete tarneahelas tegutsevatele VKEdele. Need võivad mõjutada VKEde suutlikkust turul püsima jääda, investeerida toodetesse ja tehnoloogiasse ning arendada ühtsel turul piiriülest tegevust. Samuti saavad toiduainete tarneahelas tegutsevad VKEd tunda ka kaudset negatiivset mõju. Näiteks võib VKE alguses hoiduda ärisuhte sõlmimisest, kuna kardab, et tema suhtes kasutatakse ebaausaid kauplemistavasid. ELis kasutatavad ebaausad kauplemistavad võivad otse ja kaudselt mõjutada ka väljaspool ELi, sealhulgas arenguriikides, asuvaid tootjaid ja ettevõtjaid.

Mitmed liikmesriigid tunnistavad ebaausate kauplemistavade kahjulikku mõju ja on käivitanud või kavatsevad käivitada võitluseks selliste tavade vastu õiguslikke algatusi. Selliselt toimides on tekkinud ELis ebaausate kauplemistavade käsitlemisel õiguslik lahknevus. Komisjoni toiduainete tarneahela paremat toimimist käsitleva kõrgetasemelise foorumi tegevuse raames tunnistasid turuosalised ebaausate kauplemistavade probleemi ning töötasid vertikaalsete suhete jaoks välja heade tavade põhimõtted ja nende rakendamiseks isereguleeriva raamistiku ehk tarneahelaalgatuse.