Autor: Kaisa Gabral • 8. august 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Venemaa president Vladimir Putin andis eile õhtul välja ukaasi, milles loetleb põllumajandustooted, mida enam ei tohi Venemaale importida.

"Loomulikult see mõjub meile. Oleme peamiselt teravilja- ja piimatootja. Vene turu osakaal piimatoodetest on meil 10-11%. Eks see ikka mõjub, kui kogu turu konjunktuur on kehv,“ rääkis Marrandi.

Ta lisas, et iseenesest oleks hea, kui Vene turule saaks palju müüa, kuid see on alati olnud poliitiliste riskantne ning piirangute tulemusel on see mõju järjest vähenenud. „Mõju on mingil määral väiksem, kui oleks võinud arvata. Kuid kui see piirang rakendub tervele Euroopa Liidule, siis sel on oma mõju kahtlemata,“ lisas Marrandi.

„Meie müüme Eesti piimatöötlejatele, kuid kui neil on müügivõimalusi vähem, võib see mõjutada meid ja ka piima hinda, kui ei suudeta uusi turge asemele leida,“ seletas Marrandi. Ta möönis, et Leedu piimatööstustel on Vene turu osakaal väga suur.

„Iseenesest on väga kahju selle kõige pärast. Peterburi turg on meil kõrval ja seal on 5 miljont või isegi enam inimest. Samal ajal on Venemaal endal piimatoodetest puudus...“ märkis Marrandi. Ta ei usu, et Vene tootjad hakkavad rohkem tooma ning et ta ka ei tea, kust Venemaa võiks asenduseks piimatooteid saada. „Enda tootmist neil nii lihtne nii kiiresti arendada kindlasti ei ole,“ rääkis Marrandi. Ta möönis, et kui Venemaal endal toduaineid ei jätku ja riik neid sisse ka ei too, siis on olukord seal varsti väga keeruline.

Seda, mis edasi saab, ei osanud Marrandi prognoosida. "Vene suhted on Euroopaga aastate lõikes järjest karmimaks muutunud. Seda, kuidas Venemaa poliitika lähiajal muutub ja mida see kaasa tuua võib, ei oska täna keegi öelda,“ lisas ta.